Samar (ven.: Сама́ра) om millionerlidn da lidnümbrik Venäman suvipäivlaskmas, valdkundan ühesanz' surtte lidn. Se om Samaran agjan pälidn da kaikiš suremb lidn, mugažo Volgan rajonan administrativine keskuz (rajon ei mülü lidnha).

Samar
Самара
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2024) 1,158,952 ristitud
Pind 541,38 km²
Samar Самара
Pämez' Jelena Lapuškina
(tal'vku 2017—)
Telefonkod +7−846-xxx-xxxx
Avtokod 63, 163
Aigvö UTC+4 (MSK+1)


Lidnümbrikon sijaduz agjas (2010)

Istorii

vajehta

Grigorii Zasekin-ruhtinaz pani varjoičijan Samar-lidnusen alust vl 1586, om nimitadud jogen mödhe. Lidnuz da žilo senno saiba lidnan statusad vl 1688. Vozil 1935−1991 nimitihe lidnad Kuibišev:aks nevondkundaližen partijan da kundan Valerian Kuibišev-šingotajan kanzannimen mödhe.

Samar šingotase mašinansauvomižel i metallan ümbriradmižel (Venäman pörutügiden nelländez), sömtegimištol, aerokosmižel sarakol, alüminijantegimel, kivivoin ümbriradmižel, sidon kabeliden pästandal (Venäman kaks' koumandest), regionaližel tedokeskusel (üläopendusen 12 sijališt aluzkundad, aerokosmosan tedoinstitutad da tedoiduzkeskused).

Geografijan andmused

vajehta

Samar sijadase Volg-jogen (Saratovan vezivaradim) hural randal ühtennimižen jogen lanktendan sijas, 28..286 m ü.m.t. korktusil, 100 metrad valdmeren pindan päl keskmäižel korktusel. Rel'jef om kukhikaz pohjoižpalas i vanoikaz suvipalas. Kaikiš korktemb čokkoim om Tip-Täv-mägi, 286 m ü.m.t. kortte.

Matkad Moskvhasai om 855 km päivlaskmha orhal vai 1050 km avtotedme. Lähembaižed järedad lidnad oma Ural'sk suvhe (kaz.: Орал, 246 km avtotedme), Sizran' päivlaskmha (111 km orhal), Tol'jatti lodeheze (79 km avtotedme) i Ul'janovsk lodeheze (242 km avtotedme). Novokuibiševsk om suvipäivlaskmaižeks kaimdailidnaks.

Klimat om ven kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +6,1 C°, kezakun-elokun +19,8..+21,9 C°, tal'vkun-uhokun −7,8..−9,6 C°. Ekstremumad oma −44,0 C° (viluku) i +39,9 C° (heinku, eloku). Kezaaigan minimum om −0,4 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +7,3 C° (tal'vku). Ei voi panda halad heinkus-elokus (elokun minimum om +4,1 C°). Paneb sadegid 549 mm vodes, kuidme läz tazomäras, enamba tal'vkus-vilukus (51..55 mm kus), vähemba semendkus (38 mm). Voden keskmäine relätivine nepsuz om 74 %.

Tobmuz

vajehta
 
Samaran lidnrajonad:
1. Kuibiševan rajon
2. Samaran rajon
3. Leninan rajon
4. Raudterajon
5. Oktäbrin rajon
6. Nevondkundaline rajon
7. Tegimišton rajon
8. Kirovan rajon
9. Krasnoglinskii-rajon

Samar jagase ühesaks administrativižeks rajonaks, kaik ned oma municipaližikš ühtnikoiš lidnan südämes. Kaks' pen't žilod (129 rist. vl 2010) mülüdas lidnümbrikho Samaran ližaks.

Eläjad

vajehta

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 1 164 685 ristitud, agjan koumandez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 1 280 000 eläjid vl 1987. Läz 2,7 mln elädas lidnaglomeracijas (2017), mülütadas sihe agjan lidnoiden rengast ümbri Samaran känmas.

Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2010): venälaižed — 84,7 %, totarlaižed — 3,4 %, ukrainalaižed — 1,1 %, mordvinalaižed — 1,1 %, čuvašalaižed — 1,0 %, armenijalaižed — 0,6 %, azerbaidžanlaižed — 0,4 %, toižed rahvahad — 2,4 %, rahvahuden ozutandata — 5,3 %.

Transport

vajehta

Avtobusad, tramvaid, trolleibusad, maršruttaksid da taksid, jogidebarkaderad i ehtatimed oma kundaližeks transportaks lidnas. Vspäi 1987 metropoliten[1] radab (vspäi 2015 üks'jäine jono kümnenke stancijanke om, 12,6 km raudted). Kiruhastjad ühtenzoittas Tol'jattinke, ezilidnelektrojonused — aglomeracijan lidnoidenke. Jogiport radab mugažo jüguiden täht.

Rahvahidenkeskeine civiline Kurumoč-lendimport[2] (KUF / СКЧ / UWWW, koume millionad passažiroid vl 2019) sijadase 35 km pohjoižhe lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Venäman järedoihe lidnoihe i Tümenin agjaha, Keskmeren i Suviazijan lebutahoiže, Tadžikistanha. Raudteaeroekspress ühtenzoitab lendimportanke, kaks' reisad päiväs ühthe polehe da kaks' tagaz. Toižed koume lendimportad oma aviacijan kodvindan (Bezimänk, Smišläjevk) i sodakävutandoiden täht (Kräž).

Galerei

vajehta

Homaičendad

vajehta
  1. Samaran metron sait (metrosamara.ru). (ven.)
  2. Kurumoč-lendimportan sait (kuf.aero). (ven.) (angl.)

Irdkosketused

vajehta



Samaran agjan lidnad
Čapajevsk | Kinel' | Neftegorsk | Novokuibiševsk | Oktäbr'sk | Otradnii | Pohvistnevo | Samar | Sizran' | Žigulövsk | Tol'jatti


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnogorsk | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež