Dan Jørgensen
| Dan Jørgensen | |
|---|---|
 Dan Jørgensen (2024) | |
| Euroopa Komisjoni energeetika ja elamumajanduse volinik | |
| Ametis | |
|
Ametisse asumise aeg 1. detsember 2024 | |
| Eelnev | Kadri Simson (energeetika) |
| Taani arengukoostöö ja globaalse kliimapoliitika minister | |
|
Ametisse asumise aeg 15. detsember 2022 | |
| Eelnev | Flemming Møller Mortensen (arengukoostöö) |
| Taani kliima-, energeetika- ja kommunaalteenuste minister | |
|
Ametiaeg 27. juuni 2019 – 15. detsember 2022 | |
| Eelnev | Lars Christian Lilleholt (energeetika, kommunaalteenused ja kliima) |
| Järgnev | Lars Aagaard |
| Taani toidu-, põllumajandus- ja kalandusminister | |
|
Ametiaeg 12. detsember 2013 – 28. juuni 2015 | |
| Eelnev | Karen Hækkerup |
| Järgnev | Eva Kjer Hansen |
| Folketingi liige | |
|
Ametisse asumise aeg 18. juuni 2015 | |
| Euroopa Parlamendi liige | |
|
Ametiaeg 20. juuli 2004 – 12. detsember 2013 | |
| Isikuandmed | |
| Sünninimi | Dan Jannik Jørgensen |
| Sünniaeg |
12. juuni 1975 Odense, Taani |
| Erakond | Sotsiaaldemokraadid |
| Alma mater |
Aarhusi Ülikool Washingtoni Ülikool |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Dan Jannik Jørgensen (sündinud 12. juunil 1975 Odenses) on Taani ja Euroopa Liidu poliitik, Sotsiaaldemokraatide liige. Ta on alates 1. detsembrist 2024 Euroopa Komisjoni energeetika ja elamumajanduse volinik von der Leyeni teises komisjonis.
Haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Dan Jørgensen kasvas üles Fyni saarel Morudi linnakeses, õppis Nordfynsi gümnaasiumis ja Aarhusi Ülikoolis. Tal on magistrikraad politoloogias. Õppis politoloogiat ka Washingtoni Ülikoolis.
Dan Jørgensen oli sotsiaaldemokraatliku üliõpilasorganisatsiooni Frit Forum Aarhus esimees. Teda on mõjutanud Sotsiaaldemokraatide esimees ja endine keskkonnaminister Svend Auken, kellega ta tutvus Frit Foorumis oldud ajal.
Dan Jørgensen on välisõppejõud ning on õpetanud keskkonna- ja kliimapoliitika kursusi Seattle'i ülikoolis ja Pariisi Poliitikauuringute Instituudis.
Euroopa Parlamendi liige (2004–2013)
[muuda | muuda lähteteksti]2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel Taanis kogus ta 10 350 häält ja temast sai Euroopa Parlamendi liige. 2009. aasta Euroopa Parlamendi valimistel valiti ta tagasi 233 266 häälega, mis on läbi aegade neljas tulemus Euroopa Parlamendi valimistel Taanis.
Dan Jørgensen oli Euroopa Parlamendis Taani tollase suurima fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatide delegatsiooni juht. Ta oli alates 2004. aastast keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni aseesimees ning majandus- ja rahanduskomisjoni asendusliige.
Ta oli loomade heaolu eest seisva töörühma esimees ja võttis häälekalt sõna keskkonna- ja kliimapoliitika, loomade heaolu ja eelarvekontrolli küsimustes.
Ta oli ka Euroopa Parlamendi Iraani delegatsiooni liige ja USA delegatsiooni asendusliige.
Poliitiline karjäär Taanis
[muuda | muuda lähteteksti]Alates 12. detsembrist 2013 kuni 28. juunini 2015 oli Dan Jørgensen toidu-, põllumajandus- ja kalandusminister Helle Thorning-Schmidti valitsuses. 2014. aasta veebruaris kirjutas Jørgensen toidu-, põllumajandus- ja kalandusministrina alla määrusele, mis keelas loomade rituaalse tapmise ilma eelneva uimastamiseta.
2015. aasta valimistel sai Dan Jørgensenist Folketingi liige.
2018. aastal levis meedias Dan Jørgenseni vastus Fox Businessi saatejuhi Trish Regani vastuolulisele võrdlusele Taani ja Venezuela vahel. Regan väitis ebatäpselt, et Taani sotsiaalhoolekandepoliitika on sarnaselt Venezuela olukorraga võtnud kodanikelt ära võimalused. Dan Jørgensen postitas YouTube'i ümberlükkava video, millel on miljoneid vaatamisi ja mida on jagatud mitmel rahvusvahelisel platvormil.
Taani kliima-, energeetika- ja kommunaalteenuste minister (2019–2022)
[muuda | muuda lähteteksti]Pärast 2019. aasta juunis toimunud valimisi sai Dan Jørgensenist kliima- ja energeetika- ning kommunaalteenuste minister Mette Frederikseni valitsuses.
Dan Jørgensen ja Mette Frederikseni valitsus on rahvusvahelist tuntust kogunud kokkuleppega vähendada 2030. aastaks Taani territoriaalseid heitkoguseid 70% võrra võrreldes 1990. aastaga, otsusega peatada nafta- ja gaasiuuringud pärast 2050. aastat ning energiasaartega Põhjameres. 2020. aastal leppis Taani Saksamaaga kokku tihedamas koostöös avamere tuuleenergia arendamisel Põhja- ja Läänemere klastrite kaudu, et ergutada taastuvenergia ja vesiniku tootmist.
Dan Jørgensen ja Taani valitsuse elektriautode seaduse ettepanek oleks lisanud 2030. aastaks 500 000 elektrisõidukit (sh pistikhübriidsõidukid). Kui ettepanek oleks läbi läinud, oleks see tähendanud Taanis ainult sisepõlemismootoritega autosid rohkem kui 2020. aastal. Teiste erakondade survel lepiti kokku, et aastaks 2030 on Taanis 775 000 elektriautot.
2022. aasta juunis sõlmis valitsus rohelise maksureformi kokkuleppe. Lepinguga kehtestati muu hulgas uus CO2 maks tööstusettevõtetele. Seejärel ütles Dan Jørgensen, et rohelise maksureformi kokkuleppega on Taani saavutanud enam kui kaks kolmandikku eesmärgist vähendada 2030. aastaks heitkoguseid 70 protsenti.
Vaatamata paljudele rohelist üleminekut puudutavatele kokkulepetele pälvis Dan Jørgensen kriitikat, et süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamine ei toimu piisavalt kiiresti. Kriitikud on muu hulgas viidanud riiklikule kliimanõukogule, mis on kutsunud üles astuma süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamiseks täiendavaid poliitilisi samme.
Dan Jørgenseni kritiseeriti ka selle pärast, et ta lubas ettevõtetel jätkata fossiilkütuste taristu (115 km pikkuse maagaasijuhtme) väljaehitamist, millega kaasnevad Taani jaoks 113 miljoni dollari suurused kulud. Ametlikus vastuses parlamendile kinnitas Dan Jørgensen, et gaasijuhe ei vähenda lühiajaliselt süsinikdioksiidi heitkoguseid ega lisa Taanis töökohti.
Dan Jørgensen sai 2020. aasta juunis "nina", mis on parlamendi enamuse ametlik kriitika teiste erakondadega biokütuste üle peetavate läbirääkimiste edasilükkamise eest.
Kriitika oli vastuolus Taani kui rohelise teerajaja kuvandiga. Taani oli mitu aastat järjest kõige kõrgemalt hinnatud riik kliimamuutuste tulemuslikkuse indeksis (IPCC), mis on rahvusvaheliste roheliste organisatsioonide iga-aastane edetabel mitme valitud riigi kliimaalaste jõupingutuste kohta. Pärast IPCC kuuenda raporti avaldamist ütles Dan Jørgensen, et häirekellad peaksid helisema kõigil, kes mõjutavad kliimapoliitikat Taanis ja mujal. Dan Jørgensen lisas, et Taani peaks aitama teistel riikidel Taani jõupingutusi kopeerida.
2022. aasta septembris tegi Dan Jørgensen ettepaneku kehtestada lennumaks ja luua uus roheliste siselendude marsruut.
Valitsuse ja nn roheliste parteide vahel 2024. aasta juunis sõlmitud kokkuleppega otsustas Taani esimese riigina maailmas kehtestada põllumajandusele CO2 maksu. Sellega on Taanil väljavaade saavutada eesmärk vähendada heitkoguseid 2030. aastal 70 protsenti.
Taani arengukoostöö ja globaalse kliimapoliitika minister (2022–2024)
[muuda | muuda lähteteksti]Pärast 2022. aasta novembri üldvalimisi sai Dan Jørgensenist Taani arengukoostöö ja ülemaailmse kliimapoliitika minister.
Globaalse kliimapoliitika ministrina on Dan Jørgensen mänginud olulist rolli ÜRO iga-aastastel kliimatippkohtumistel. Juba kliimaministrina käivitas Jørgensen Kopenhaageni kliimaministrite konverentsi, mis kolm aastat järjest on toonud kokku ministrid üle kogu maailma, et alustada protsessi iga-aastase kliimatippkohtumise suunas.
Dan Jørgensen on ka üks "Beyond Oil and Gas Alliance" (BOGA) arhitekte, mille Taani käivitas 2021. aastal Glasgow' kliimakonverentsil koos Costa Ricaga. Allianss on koondanud mitmeid riiklikke ja piirkondlikke valitsusi, kes kõik on määranud nafta- ja gaasitootmise lõppkuupäeva.
2022. aastal aitas Taani käivitada avameretuuleliidu Global Offshore Wind Alliance (GOWA), mille eesmärk on tagada 2030. aastaks ülemaailmselt vähemalt 380 gigavatti ja 2050. aastaks 2000 gigavatti.
Dubai kliimakonverentsil 2023. aasta detsembris määrati Dan Jørgensen koos Lõuna-Aafrika Vabariigist pärit Barbara Creecyga juhtima läbirääkimisi nn ülemaailmse ülevaate saamiseks. Kliimakonverentsi lõpus nenditi, et maailm peab eemalduma naftast, söest ja gaasist. Dan Jørgensenil oli kolm aastat järjest kliimakonverentsi läbirääkimistel silmapaistev roll.
Dan Jørgensen on osalenud ka Ukraina ülesehitamisel, muu hulgas Taani partnerluse kaudu Mõkolajiviga.
Dan Jørgensen juhib kliimaprobleeme käsitlevat taskuhäälingusaadet "Planet A", kus ta on intervjueerinud selliseid prominentse tegelasi nagu Euroopa Komisjoni kliimavolinik Wopke Hoekstra, Maailmapanga president Ajay Banga ja ÜRO kliimasekretariaadi tegevsekretär Simon Stiell.
Euroopa Komisjoni volinik
[muuda | muuda lähteteksti]2024. aasta augusti lõpus nimetas Taani valitsus Dan Jørgenseni Euroopa Komisjoni voliniku kandidaadiks von der Leyeni teises komisjonis. 17. septembril 2024 tegi ametisseastuv president Ursula von der Leyen talle ettepaneku hakata Euroopa Komisjoni energeetika ja elamumajanduse volinikuks.Tema kuulamine Euroopa Parlamendis toimus 5. novembril 2024. Von der Leyeni teine komisjon astus ametisse 1. detsembril 2024.
