Euroopa Parlamendi valimised

Euroopa Parlamendi valimised

Lissaboni lepingu kohaselt peaks parlamendiliikmeid olema 751, ent kõik riigid ei ole veel Lissaboni lepingut ratifitseerinud. Seetõttu leppisid riigi- ja valitsusjuhid 2008. aasta 11. ja 12. detsembri ülemkogul kokku, et kui Lissaboni leping jõustub pärast 2009. aasta juunis toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi, võetakse võimalikult kiiresti vastu üleminekumeetmed, et suurendada kooskõlas Lissaboni lepinguga 2009.–2014. aastaks valitud EP koosseisu volituste lõpuni nende kaheteistkümne liikmesriigi EP liikmete arvu, kelle EP liikmete arv pidi suurenema. Seetõttu suureneb EP liikmete arv 2009.–2014. aastaks valitud EP koosseisu volituste lõpuni 736lt 754le. Eesmärk on, et kõnealune muudatus peaks võimaluse korral jõustuma 2010. aastal.

Eestit kõnealune muudatus siiski ei puuduta ning Eestil on ka pärast Lissaboni lepingu jõustumist kuus saadikut.

Euroopa Parlament valitakse iga 5 aasta tagant. Valib rahvas otseselt. Esimest korda valis rahvas 1979. aastal. Valimisreeglid on iga maa enda teha, kuigi järgitakse võrdelise esindatuse põhimõtet. Ka valimisringkonnad määrab iga riik ise. Samuti on erinevad arusaamad võrdelisest valimissüsteemist: Iiri Vabariigis, Põhja-Iirimaal ja Maltal on selleks üksiku ülekantava meetod, mujal nimekirjavalimised. Kinnine nimekiri on: Saksamaal, Prantsusmaal, Vahemere maades ja Suurbritannia põhisaarel. Euroopa Parlamendi kohtade arv on muutunud, sest Euroopa Liitu tuleb uusi maid juurde ja ka miinimumesindatust muudetakse. Praegune miinimumesindatus on 6 kohta.

Vaata ka

Välislingid