Dubravka Šuica
Dubravka Šuica | |
---|---|
Dubravka Šuica (2024) | |
Euroopa Komisjoni Vahemere piirkonna volinik | |
Ametis | |
Ametisse asumise aeg 1. detsember 2024 | |
Euroopa Komisjoni demokraatia ja demograafia eest vastutav asepresident | |
Ametiaeg 1. detsember 2019 – 30. november 2024 | |
Euroopa Parlamendi liige | |
Ametiaeg 1. juuli 2013 – 30. november 2019 | |
Järgnev | Sunčana Glavak |
Dubrovniki linnapea | |
Ametiaeg 25. mai 2001 – 30. juuni 2009 | |
Eelnev | Vido Bogdanović |
Järgnev | Andro Vlahušić |
Horvaatia parlamendi liige | |
Ametiaeg 2. veebruar 2000 – 22. detsember 2011 | |
Isikuandmed | |
Sünninimi | Dubravka Luetić |
Sünniaeg |
20. mai 1957 Dubrovnik |
Erakond | Horvaatia Demokraatlik Liit (alates 1990) |
Abikaasa | Stijepo Šuica |
Lapsed | 1 |
Alma mater | Zagrebi ülikool |
Dubravka Šuica (neiupõlvenimega Dubravka Luetić; sündinud 20. mail 1957 Dubrovnikis) on Horvaatia poliitik. Ta on alates 1. detsembrist 2019 Euroopa Komisjoni volinik: kuni 30. novembrini 2024 demokraatia ja demograafia eest vastutav asepresident von der Leyeni esimeses komisjonis ja alates 1. detsembrist 2024 Vahemere piirkonna volinik von der Leyeni teises komisjonis.
Haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Ta on lõpetanud 1981. aastal Zagrebi Ülikooli humanitaar- ja sotsiaalteaduskonna inglise keele ja kirjanduse ning saksa keele erialal. Pärast ülikooli lõpetamist töötas ta 20 aastat Dubrovnikis keskkooliõpetaja, ülikooli õppejõu ja koolidirektorina.
Poliitiline karjäär Horvaatias
[muuda | muuda lähteteksti]Enne Horvaatia esimesi demokraatlikke valimisi 1990. aastal astus ta paremtsentristliku Horvaatia Demokraatliku Liidu (HDZ) liikmeks. Aastatel 1998–2014 töötas ta HDZ Dubrovniki piirkonnajuhina.
2001. aastal valiti Dubravka Šuica Dubrovniki esimeseks naislinnapeaks. Ta oli ka üks esimesi naislinnapeasid Horvaatia suurlinnades tänapäeva Horvaatias. Ta valiti tagasi 2005. aastal ja töötas linnapeana kuni 2009. aastani.
Ta valiti Horvaatia parlamendi liikmeks kolm korda – 2000., 2003. ja 2007. aasta parlamendivalimistel ja oli Horvaatia parlamendi liige kuni 2011. aastani, olles mitme parlamendikomisjoni liige. Muu hulgas oli ta aastatel 2000–2003 pere-, noorte- ja spordikomisjoni esimees ning Horvaatia Euroopa Liiduga ühinemise perioodil (2007–2011) ka Euroopa asjade komisjoni aseesimees.
2004. aastal valiti ta Euroopa Nõukogu Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongressi üheks asepresidendiks. Ta valiti sellele ametikohale tagasi aastatel 2006, 2008, 2010 ja 2012.
2012. aasta oktoobris valiti ta Euroopa Rahvapartei Naisühenduse asepresidendiks. Sellel ametikohal on ta tänapäevani.
2012. aasta mais valiti Dubravka Šuica HDZ aseesimeheks. Ta oli ka HDZ välis- ja Euroopa asjade komisjoni esimees.
Euroopa Parlamendi liige
[muuda | muuda lähteteksti]2013. aasta Euroopa Parlamendi valimistel Horvaatias valiti Dubravka Šuica Euroopa Parlamendi liikmeks. Ta vannutati ametisse 1. juulil 2013 pärast Horvaatia ühinemist Euroopa Liiduga. 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel valiti ta uuesti Euroopa Parlamendi liikmeks. Ta oli HDZ nimekirjas teisel kohal. Ta oli Euroopa Parlamendi Bosnia ja Hertsegoviina ning Kosovoga suhtlemise delegatsiooni üks aseesimeestest, samuti osales ta eri komisjonides, nagu ENVI ja AFET, kus töötas aastatel 2016–2019 asepresidendina, TRAN, FEMM ja Ameerika Ühendriikidega suhtlemise delegatsioon.
2019. aasta juunis valiti ta Euroopa Parlamendi Euroopa Rahvapartei fraktsiooni esimeseks asepresidendiks.
2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel valiti Dubravka Šuica kolmandat korda Euroopa Parlamendi liikmeks.
Aastatel 2013–2019 oli ta ka Horvaatia Euroopa Rahvapartei delegatsiooni juht Euroopa Parlamendis.
Euroopa Komisjoni volinik
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Von der Leyeni esimene komisjon
2019. aasta augustis esitas Horvaatia valitsus Dubravka Šuica Euroopa Komisjoni voliniku kandidaadiks ning 10. juulil 2019 nimetas ametisse valitud president Ursula von der Leyen ta demokraatia ja demograafia eest vastutava asepresidendi kandidaadiks. Euroopa Parlament kinnitas tema kandidatuuri heaks ja temast sai 1. detsembril 2019 Euroopa Komisjoni demokraatia ja demograafia eest vastutav asepresident von der Leyeni esimeses komisjonis. Tema vastutusvaldkonda kuulusid kodanike Euroopa Liidu asjades kaasarääkimise võimaluste suurendamine, Euroopa tuleviku konverentsi korraldamine ja tagamine, et Euroopa Liidu poliitika kujundamisel võetaks arvesse demograafiliste muutuste mõju ja tagajärgi.[1]
Šuica oli esimene Eestit külastanud von der Leyeni esimese komisjoni volinik (peale Kadri Simsoni). 15.–16. jaanuaril 2020 toimunud visiidi ajal kohtus ta Eesti peaministri Jüri Ratase, Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni ning kodanike huvirühmade esindajatega. 16. jaanuaril 2020 esines ta Tartu Ülikooli raamatukogus tehnoloogia arengu ja rahvastikupoliitika avalikul arutelul.[2]
- Pikemalt artiklis Von der Leyeni teine komisjon
17. septembril 2024 nimetas Ursula von der Leyen ta Euroopa Komisjoni Vahemere piirkonna voliniku kandidaadiks von der Leyeni teises komisjonis. Tema kuulamine Euroopa Parlamendis toimus 5. novembril 2024. Von der Leyeni teine komisjon astus ametisse 1. detsembril 2024. Ta on üks kolmest (Olíver Várhelyi, Wopke Hoekstra kõrval) volinikust, kellel on see teine ametiaeg Euroopa Komisjoni volinikuna. Valdis Dombrovskisel on kolmas ja Maroš Šefčovičil neljas ametiaeg.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Euroopa Komisjoni asepresident arutleb Tartus Euroopa tuleviku üle". Tartu Postimees. 16.01.2020.
- ↑ "Euroopa Liit sellel nädalal: 13.–19. jaanuar 2020". Minu Euroopa. Euroopa Komisjoni Eesti esinduse blogi päevakajalistel teemadel Euroopast. 13.01.2020. Originaali arhiivikoopia seisuga 9.09.2020.