Atlas (mütoloogia)

See artikkel räägib titaanist; Mauretaania kuninga kohta vaata artiklit Atlas (kuningas)

Atlas on vanakreeka mütoloogias üks titaanidest. Algselt oli Atlas tuntud taevast toetavate sammaste valvurina, kuid hiljem seostati teda taeva enda hoidmisega.

Ta etendas olulist osa Titanomahhias – kümneaastases sõjas titaanide ja olümposlaste vahel. Atlasest sai titaanide juht, kui Kronos lahingutest väsis. Kuigi Atlase püüdis titaanide jõude koondada, said Zeusi juhitud olümposlased lõpuks oma paremate relvade ja koletu jõuga vanadest jumalatest võitu. Atlase venda Menoitist tabas lahingus välgunool ja ta langes Tartarosse. Enamik ellujäänud titaanidest heideti Tartarose sügavikku, kus neid valvasid sajakäelised koletised hekatonheirid.

Titaanide väejuhile Atlasele määrati karmim karistus: ta pidi igavesti oma õlgadel taevavõlvi kandma. See müüt seletas, miks taevas maale ei lange.

Ühe legendi järgi tekkisid tema järgi nime saanud Atlase mäed Põhja-Aafrikas, kui Perseus näitas Atlasele gorgo Medusa pead ning Atlas muutus kiviks. Pärast seda jaksas Atlas taevast toetada.

Hesperiidide õunad

Üheteistkümnenda vägitööna käskis kuningas Eurystheus Heraklesel tuua kolm õuna Hera kuldselt õunapuult, mis kasvas aias Atlase mäe nõlvadel. Puu eest hoolitsemine oli usaldatud Atlase kolmele tütrele, hesperiididele. Kui Hera avastas, et näitsikud olid seda usaldust reetnud ja õunu varastasid, pani ta puu eest hoolitsema valvsa draakoni Ladoni. Heraklesele anti nõu ise mitte õunu noppida, vaid paluda seda teha Atlasel. Olles imelise puuvilja leidnud, lasi Herakles Ladoni noolega maha ja pakkus, et hoiab taevast, kuni titaan õunu korjab. Atlas rõõmustas, et vabaneb oma koormast tunniks ajaks, ning anus Heraklest, et see lubaks tal endal õunad Eurystheuse kätte toimetada. Herakles nõustus, kuid tüssas Atlast, paludes tal korraks koormat kanda, kuni tema midagi pehmenduseks pea peale paneb. Kui kergeusklik Atlas koorma võttis, võttis Herakles õunad ja kõndis minema.

Välislingid