Viareggio

Viareggio
itaalia Viareggio
Pindala: 32,4 km² (2011)
Elanikke: 60 579 (1.01.2023)
Koordinaadid: 43° 52′ N, 10° 15′ E

Torre del Lago Puccini

Viareggio on kuurortlinn Itaalias Toscanas Lucca provintsis Liguuria mere ääres.

Nimi

Linna nimi tuleneb ladina keelest: Via Regis tähendab kuninga teed. Seda nime kandis keskajal ehitatud tee, mis ühendas rannikul olevat kindlust Versilia keskuse Luccaga.

Teise versiooni järgi tuleb Viareggio nimi sõnadest Vicus Regius, mis tähendab 'kuninglik asula'. Nimelt olevat seal keisririigi ajal olnud keisrile alluv asula.

Kliima

Viareggio kliimat iseloomustab suur õhuniiskus (suvel 60–80%). Aasta keskmine sademete hulk on 900–1000 mm. Mõlemat põhjustavad lähedus ühelt poolt merele ja teiselt poolt Apuane Alpidele, mis on osa Apenniinidest. Aasta keskmine õhutemperatuur on +15,0 °C. Tuul puhub kõige sagedamini piki rannikut kagust.

Ajalugu

3. sajandil eKr elasid Versilias liguurid, kes tulid põhja poolt ja laiendasid oma mõjuala kuni Arno jõeni. 180 eKr alistasid roomlased liguurid ja hakkasid ise Versiliat koloniseerima.

Keskajal oli tänapäeva Viareggio ala kaetud soometsaga ja asustamata. Läheduses olevatel mäenõlvadel oli küll külasid ja paljud neist püsivad siiani. 1000. aasta paiku algas Lucca ja Pisa vahel vaenus selle ala kontrollimise üle – mõlemad soovisid kontrolli sellest metsast saadava puidu üle.

Viareggiot mainiti ajalooallikates esimest korda 1169. aastal, kui sinna rajati puidust rannavalvetorn. Aastal 1172 kerkis selle lähedale sõjalise tähtsusega ehitis Turris de Via Regia, mis sai nime Luccasse viiva tee järgi. Sellele järgnes Lucca ja Pisa vaheline sõda, mis lõppes Lucca võiduga. Nii sai Lucca endale väljapääsu merele. Kuid asulat kindluse juurde ei tekkinud, selle asemel märkisid järgmisi sajandeid sagedased sõjakäigud, rüüstamised ja must surm.

15. sajandist alates suurendas Firenze järjest oma kontrolli Toscana üle. Lucca suutis säilitada iseseisvuse, kuid pidi kandma raskeid rahalisi kaotusi.

Torre Matilde

Viareggio kanal

10. septembril 1513 andis paavst Leo X välja bulla, millega lõpetas Motrone sadama allumise Luccale. Seetõttu hakkas Lucca kohe Viareggio kohale uut sadamat rajama. 1534 valmis ruudukujulise põhiplaaniga torn sadama kaitseks.

Esialgu oli elu Viareggios elu väga raske. Sadam asus soos, malaaria ja teised epideemiad tegid elu ebameeldivaks. 17. sajandil oli keskmine elanike arv asulas 300. Kuid Lucca pingutas soode kuivendamise nimel, et elukvaliteeti Viareggios tõsta, ja ärgitas inimesi sinna elama asuma. Pikapeale oli linna lähedal võimalik juba põllumajandusest ära elada. Siis rajati Viareggiosse paar väikest kirikut ja tekkis hulk poode. Ka sadam muutus järjest aktiivsemaks.

1701 sai Viareggio omavalitsuse. Tänu hüdraulikainseneri Bernardino Zendrini tööle kuivendati 1739. aastaks ümberkaudsed sood lõplikult. Viareggiost sai koht, kuhu Lucca aadlikud oma losse ehitasid.

Kui Napoleon Itaalia vallutas, pani ta Lucca tegelikuks valitsejaks oma vanema õe Elisa Bonaparte. Elisa valitsus ei olnud rahva seas armastatud. Mõningaid tema algatusi kohalikud inimesed toetasid, näiteks meetermõõdustiku kasutuselevõtmist ja rõugete vastu kohustusliku vaktsineerimise kehtestamist, seevastu kiriku varade võõrandamise otsus oli rahva seas väga ebapopulaarne ja tema rahanduspoliitika kukkus läbi. Elisa püüdis juurutada ka Napoleoni seadustikku, mis Prantsusmaal kehtis.

1814. aasta märtsis puhkes just Viareggios Napoleoni-vastane ülestõus, millega kaasnes hulk puhtaid vandalismiakte. Seejärel oli Lucca kuni 1817 Austria kontrolli all, kes tühistas kõik Napoleoni ajal tehtud otsused, kaasa arvatud meetermõõdustiku ja vaktsineerimise. 1820 sai Viareggio linna õigused. Sel ajal hakati rajama kaldapromenaadi.

1822. aastal lasi Napoleoni õde Pauline Borghese sinna ehitada villa. 1828. aastal tekkisid esimesed suplemiskohad, mis olid meestele ja naistele eraldi. Paolina eeskujul kerkis teisigi villasid ning 19. sajandi alguseks oli kujunenud Viareggiost rahvusvaheliselt tuntud supluskoht.

1822. aastal suri Viareggios Percy Bysshe Shelley.

Viareggio supelrand, postkaart (1955)

5. oktoobril 1847 läks Viareggio Toscana suurhertsogiriigi koosseisu. Viareggio sai oma riigi põhiliseks kuurortlinnaks. Lisaks turismile arenes linnas laevaehitus ja need on linna kaks peamist tegevusala tänapäevani. 1848 võeti vastu Viareggio vapp. Toscana valitsus oli pisut liberaalsem kui teiste Itaalia riikide valitsused ja sellepärast kolis Viareggiosse hulk intellektuaale, kes olid teistest Itaalia osadest liigse vabamõtlemise pärast lahkuma sunnitud.

Linn oli ehitatud peamiselt puidust. 1917 toimus linnas suur tulekahju, kus ühe ööga põles maha suur osa linnast. Alles fašistide võimu ajal hakati kasutama peamiselt teisi ehitusmaterjale.

Teise maailmasõja ajal tabasid linna rasked pommirünnakud ja suur osa linnast tehti maatasa.

29. juunil 2009 kell 23.48 toimus Viareggio raudteejaama lähedal rongiõnnetus, milles hukkus 32 inimest ning 25 inimest said vigastusi. Kaubarongi koosseisus olnud vedelgaasivagunite plahvatuse tagajärjel varises kokku 5 maja. Tekkinud tulekahju tõttu jäi sadakond inimest peavarjuta.

Vapp

 Pikemalt artiklis Viareggio vapp

Viareggio vapil on kujutatud ankur, mis asub hõbe-puna-rohelisel kilbil. Viareggio on üks esimesi omavalitsusi, mis võttis 1848. aastal oma sümbolina kasutusele valge-puna-rohelise trikoloori, veel enne kui Itaalia ametlikult ühendati. Varasemal linna vapil oli kujutatud linna kaitsepühak Antonio Padovast.

Kultuur

1929. aastast antakse välja Viareggio kirjandusauhinda Premio Letterario Viareggio – Repaci. See on üks vanemaid kirjandusauhindu Itaalias.

1989. aastast toimub Viareggios igal aastal Euroopa filmide festival Europa Cinema, mis on alguse saanud 1984. aastal Riminis. Selle teema on igal aastal erinev.

Vaatamisväärsused

Gran Caffè Margherita Passegiata Margeriral

Viareggio uhkuseks on juugendstiilis villad ja ärihooned, mis ehitati 1920. aastatel pärast 1917. aasta tulekahju. Eriti ilus on Galileo Ghini kavandatud Gran Caffè Margherita Passegiata Margeriral.

Torre Matilda on Viareggio vanim ehitis (esmamainimine 1541). See on ehitatud kaitseks Vahemeres tegutsenud piraatide vastu.

Mälestusmärk itaalia vastupanuliikumisele Teise maailmasõja ajal (1998). See on tehtud sammastest, mis pärinevad sõjaaegsetes õhurünnakutes hävinud raekojast, ning sellel on kaks teineteisega risti olevat seina, millest ühel on mosaiik ja tsitaat Quasimodolt: "E come potevamo noi cantare con i piedi stranieri sopra il cuore?" ("Ja kuidas me saame laulda, kui võõrad jalad trambivad meie südametel?"). Mälestusmärgi autor on Bruno Belluomini.

Viareggio tähtsaimad teatrid on Teatro Politeama ja Teatro Jenco.

Muuseumid

• Musei Civici di Villa Paolina – kunagises Paolina Borghese suvevillas on kolm muuseumi:
  • Museo Archeologico "Alberto Carlo Blanc" – arheoloogia muuseum
  • Pinacoteca "Lorenzo Viani" – kaasaegse kunsti muuseum
  • Museo degli strumenti musicali "Giovanni Ciuffreda" – muusikainstrumentide muuseum
• Villa Museo Puccini – Puccini majamuuseum asub Torre del Lago Puccini külas, kus elas ja on maetud ooperihelilooja Giacomo Puccini.
• Museo del Carnevale – Karnevalimuuseum (asutatud 2003)

Muusika

Alates 1930. aastast korraldatakse iga aasta juulis-augustis Torre del Lago Puccinis Massaciuccoli järve kaldal asuvas 3200 istekohaga vabaõhulaval Puccini festivali.

Burlamacco

Karneval

Kuulus on jaanuaris ja veebruari alguses viiel nädalavahetusel peetav Viareggio karneval (alates 1873). Alates 1925 kuulub selle juurde papist kujude meisterdamine. 1930 võeti kasutusele karnevali ametlikud maskid Burlamaccio ja Ondina. Alates 1954 teeb Itaalia rahvustelevisioon RAI kogu sündmust teleülekannet. Alates 2001 on karnevalitöölised koondatud eraldi paika: Cittadella del Carnevalesse ehk Karnevalilinn.

Karnevali ajal tegeldakse Lucca naeruvääristamisega, kuna Viareggio ja Lucca ei saa omavahel hästi läbi: lukalased nimetavad Viareggiot Marina di Luccaks ('Lucca rannik').

Rahvastik

Vaade Viareggiole õhust

Elanike arvu muutus:

1861: 8 765 1871: 12 249 1881: 14 164 1901: 17 240 1911: 21 410 1921: 27 739 1931: 32 452 1936: 35 594

1951: 41 764 1961: 47 323 1971: 56 737 1981: 58 263 1991: 57 514 2001: 61 103 2008: 64 154

Transport

Viareggiost saab nii maanteed kui ka raudteed mööda sõita kolmes suunas: piki rannikut kagusse Pisa ja Livorno kaudu Rooma poole, piki rannikut loodesse Massa ja La Spezia kaudu Genova poole ning sisemaale Lucca ja Prato kaudu Firenzesse.

Sõpruslinnad

Viareggiol on viis sõpruslinna: Bastia (Prantsusmaa), Kunshan (Hiina), Opole (Poola), Palmi (Itaalia) ja San Benedetto del Tronto (Itaalia).

Välislingid

• Viareggio valla koduleht (itaalia, inglise, saksa ja prantsuse keeles)
• Carnevale di Viareggio – Viareggio karnevali koduleht (itaalia ja inglise keeles)
• Viareggio turismi koduleht (itaalia ja inglise keeles)
• Viareggio Vacanze in Versilia kodulehel (itaalia, inglise, prantsuse, saksa ja vene keeles)
• Puccini festivali koduleht (itaalia, inglise, hispaania, prantsuse, saksa, vene hiina ja jaapani keeles)
• Viareggio vapp