Soodla sild
|
See artikkel räägib Soodla jõe sillast; Jägala jõe silla kohta vaata artiklit Soodla kivisild |
Soodla sild on maanteesild Kiiu–Soodla maanteel üle Soodla jõe.
Soodla sild asub Harjumaal Anija vallas Soodla külas.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Kolmesildeline sild rajati 1930. aastate lõpul monoliitsest raudbetoonist talasillana kivisammastel. Mõlemad jõesambad on raudkivivooderdisega. Ehitas ehitusettevõtja Ins Lõvi ja Ko[1]. Teises maailmasõjas sai sild osaliselt kannatada. Taastati[2] 1953. aastal[3] (vaata fotot taastamisest [1]).
Silla tehnilised andmed enne renoveerimist 2010. aastal: silla pikkus 28 m, sõidutee laius 5 m.[3]
Muinasaeg
[muuda | muuda lähteteksti]Sealne jõeületuskoht pidi olema kasutusel juba muinasajal, sest Kuusalu kiriku lõunaküljelt kulges tähtis muistne maantee edelasse sisemaa poole. See tee viis esmalt Võllaskatku kaudu Soodlasse ning sealt edasi üle koolmekoha Jägala jõel Anija kaudu Harju-Jaani, kust pääses omakorda edasi lääne ja lõuna pool olevatele suurematele aladele.[4] Enam-vähem sama teed pidi liiguti ka vastupidi – Perila ja Harju-Jaani kandist Tsitre muinassadamasse ja selle kaitseks ehitatud Muuksi linnamäele[5].
Silla renoveerimine 2010
[muuda | muuda lähteteksti]
Soodla silla renoveerimisprojekti koostas 2009. aastal Stricto Project OÜ.[6] Projekti autor on Taavi Kolts. Sillateki plaadid projekteeriti AS E-Betoonelemendi, AS Merko Ehituse ja OÜ EstKONSULT ühistööna[7].
Soodla silda võib liigitada mõõduka sildega sillaks. Sellistele on tänapäeval levinuim lahendus terasest ja raudbetoonist komposiitkonstruktsiooniga talasild – terasest talad koos raudbetoonist tekiplaadiga[8]. Nii tehti ka Soodla sillaga.
Silla kogu sildeehitis eemaldati. Uus pealisehitus oli projekteeritud liitkonstruktsioonina, koosnedes kahest metall-jätkuvtalast (HE 1000B) kogupikkusega 28 m (6 + 16 + 6 m) ning taribetoonist tekiplaadist. Metalltalad tarnis OÜ Monik. Raudbetoonist tekiplaadid toodeti ühe kuu jooksul AS E-Betoonelemendi Tamsalu tehases. Kokku valati 12 monteeritavast raudbetoonist tekiplaati mõõtudega 2,375 × 9,48 m, plaadi paksus oli 165–300 mm ning ühe plaadi mass kuni 12,5 tonni. Tekiplaadi pindala on kokku 270 m² (Vaata pilte montaažist [2]). Tekiplaadile paigaldati peale valu armatuur ja valati pealevalu. Uue laiema sõidutekiga suurenes silla sõidutee laius 8,7 meetrini.[7]
Sillale rajati uued kaldasambad ja olemasolevad jõesambad renoveeriti.[9] Jõesammaste raudkivivooder puhastati ja vuugid täideti uuesti.
Projekt ei näinud ette silla kandevõime suurendamist, kuna uus konstruktsioon on kergem ning kui võtta arvesse suurenenud liikluskoormust ja uut, väiksemat omakaalu, siis ei ole muutusi võrreldes endise olukorraga.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Hubert Matve (2004). "Eesti sillaehitus". Tallinn: TTÜ Kirjastus. Lk 138.
- ↑ Väino Einer (1988). "Korilasrajast kiirteeni". Tallinn: Valgus. Lk 134.
- ↑ 3,0 3,1 Soodla sild üle Soodla jõe. Riigimaanteede sildade nimekiri seisuga 1.01.2009. Teeregister.
- ↑ Roma (Kolga) klooster ja Kuusalu kiriku rajamine. www.kiiu.ee.
- ↑ Jägala jõel asuva Soodla kivisilla kõrval asuv silt ajaloolise ülevaatega.
- ↑ Soodla sild. Silla valmimisjärgsed pildid. Stricto Project OÜ.
- ↑ 7,0 7,1 Soodla silla renoveerimine[alaline kõdulink]. Pressiteade 31.12.2010. AS E-Betoonielement.
- ↑ Talasillad. Terasest talasillad. www.ttu.ee.
- ↑ Ehitusobjekti kirjeldus või hanke tekst. Ehitusbörs, 29.12.2011.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Soodla sild |
- Foto Soodla sild. Eesti Maanteemuuseum.
- Soodla silla remont. Eesti Maanteemuuseum.
- Foto Soodla sild. Eesti Maanteemuuseum.
- Foto Soodla sild. Eesti Maanteemuuseum.