Robinson Crusoe (romaan)

Robinson Crusoe
Originaali pealkiri	The Life and strange Surprising Adventures of Robinson Crusoe of York, Mariner: Who lived Eight and Twenty Years, all alone in an un-inhabited Island on the coast of America, near the Mouth of the Great River of Oroonoque; Having been cast on Shore by Shipwreck, where-in all the Men perished but himself. With An Account how he was at last as strangely deliver'd by Pyrates. Written by Himself
Autor	Daniel Defoe
Tõlkija	Eduard Bornhöhe (1891); Marta Lepp (1919); Rudolf Sirge (1950); Valter Rummel (1984)
Päritolumaa	Suurbritannia
Keel	inglise
Žanr	robinsonaad
Kirjastaja	(originaal); Mats Tõnisson (eesti keeles)
Ilmumisaeg	1719 (originaal); 1891 (eesti keeles)
Lehekülgi	159

"Robinson Crusoe" on Daniel Defoe romaan, mis esmakordselt avaldati 1719. aastal.

Teos on esitatud väljamõeldud tegelase Robinson Crusoe autobiograafiana. Crusoe veetis laevahuku tagajärjel 28 aastat üksikul saarel.

Sisukokkuvõte

Robinson Crusoe põlvnes saksa soost perekonnast, kelle esialgne nimi oli Kreutznaer või Kreutznär. Ta sündis 1633. aastal Inglismaal. Vastu oma vanemate tahtmist põgenes ta kodunt ja hakkas meremeheks.

Ühel merereisil sattus tema laev mauridest piraatide kätte, kes müüsid Robinsoni orjusse. Pärast kaht aastat orjapõlve Põhja-Aafrikas suutis ta põgeneda ja leidis laeva, mis ta päästis. Laev oli teel Brasiiliasse, kus Robinson sai tema päästnud laeva kapteni abiga istanduse omanikuks.

Järgmisel aastal korraldasid selle piirkonna istanduseomanikud reisi Aafrikasse orjade hankimiseks. Robinson nõustus selles osalema. Varsti pärast reisi algust sattus laev orkaani kätte. 30. septembril 1659 hukkus laev kusagil Orinoco suudme lähedal ja kõik sellel viibijad peale Robinsoni hukkusid. Robinson jõudis ainsana kaldale. Saare asukoha järgi otsustades oli see Tobago saar, kuid saare põhjalik kirjeldus ei sobi Tobagoga eriti kokku.

Laev ei läinud põhja, vaid jooksis saare lähedal madalikule. Robinson valmistas parve ja käis korduvalt laeval, tuues sealt ära kõik, mis kätte sai, sealhulgas tööriistad, toiduained, puitu, metalli ja püssirohtu. Ta rajas saarel endale maja, hiljem ka põllu, õppis valmistama riiet ja savist nõusid, jahti pidama ja kõiki muid vajalikke töid tegema. Ta pidas kalendrit, luges laevast toodud Piiblit ning laevast toodud paberi ja kirjutusvahendite abil pidas päevikut. Ta kodustas kitsed ja papagoi. Pärast sagedast Piibli uurimist muutus ta usklikuks meheks ja tänas Jumalat enda pääsemise eest.

Aastaid hiljem avastas Robinson, et saart külastavad aeg-ajalt indiaanlased, et tappa ja süüa pidusöömingul oma vange. Ükskord üks vang põgenes. Robinson aitas teda, ehmatades tema röövijaid püssipaukudega. Vang jäi saarele elama ja Robinson pani talle nimeks Reede – nädalapäeva järgi, millal too päästetud sai. Robinson õpetas ta inglise keelt rääkima ja pööras ta ristiusku.

Veel tüki aja pärast saabus järjekordne inimsööjate seltskond vange tapma. Robinson ja Reede tapsid suurema osa indiaanlasi ja vabastasid mõlemad vangid. Selgus, et üks Reede isa ja teine oli hispaanlane, kelle jutu järgi oli mandril veel teisigi hispaanlasi, kes laevahuku tulemusel sinna sattusid. Tehti plaan, mille järgi hispaanlane ja Reede isa naasevad mandrile, toovad teised hispaanlased saarele ning püüavad ehitada laeva, millega saarelt ära sõita saaks.

Veel enne hispaanlaste saabumist ilmus inglise laev, mille olid enda valdusse haaranud mässajad, kes soovisid laeva endise kapteni saarele maha jätta. Robinson aitas kaptenil ja talle lojaalsetel meeskonnaliikmetel laeva oma juhtimise alla võtta ning hoopis mässajad jäeti saarele. Robinson andis saare neile üle, jättis neile tööriistu ja õpetusi, teatas, et varsti on saarele rohkemgi mehi tulemas, ning lahkus saarelt 19. detsembril 1686 ja jõudis Inglismaale 11. juunil 1687, olles veetnud saarel 28 aastat.

Robinson sai teada, et kõigi meelest on ta juba ammu surnud. Tema vanemate testamendis polnud talle midagi jäetud. Kuid see-eest oli tema Brasiilia istandus vahepeal suurt tulu toonud ja Robinson oli seetõttu rikas mees.

Mõjutused

Arvatakse, et Daniel Defoe sai ainest Alexander Selkirki tõestisündinud loost. Selkirk veetis neli aastat Vaikse ookeani Más a Tierra saarel, mis 1966. aastal nimetati ümber Robinson Crusoe saareks.

Teost on mõnikord peetud esimeseks ingliskeelseks romaaniks.

Wilkie Collinsi romaanis "Kuukivi" (1868) peab üks peategelasi Gabriel Betteredge "Robinson Crusoed" kõigi aegade parimaks raamatuks, loeb seda iga päev ning leiab sealt vastuseid igale oma küsimusele ja tegutsemisjuhiseid igaks olukorraks. See parodeerib tollasel Inglismaal valitsenud olukorda, kus paljud inimesed lugesid iga päev piiblit ning leidsid sealt vastuseid oma küsimustele ja tegutsemisjuhiseid.

Karl Marx kirjeldas oma peateoses "Kapital" (alates 1867) "Robinson Crusoe" näitel tööjõu eeliseid kapitaliga võrreldes. Robinson täheldab sageli, et asustamata saarel pole tal laevalt ära toodud rahaga mitte midagi peale hakata, eriti kui tööriistadega võrrelda.

Kirjandus

Aarne Vinkel, "Paar sõna robinsonaadidest mujal ja meil" – Keel ja Kirjandus 1960, nr 12; ka A. Vinkeli artiklikogumikus "Kirjandus, aeg, inimene", Eesti Raamat, Tallinn 1970, lk 105–116
XVIII sajandi väliskirjandus, Valgus, Tallinn 1973, lk 64–68
Mati Unt, "Jalajälg rannaliivas" – Vikerkaar 1997, nr 1/2, lk 99–104

Välislingid

Robinsonaad 19. sajandi Eestimaal
Jüri Talvet, "Romaaniülikool: Daniel Defoe: "Robinson Crusoe"" – Eesti Päevaleht, 13. juuli 2007