Mine sisu juurde

Paul Ludwig Ewald von Kleist

Allikas: Vikipeedia
Ewald von Kleist
Sünniaeg 8. august, 1881
Surmaaeg 13. november, 1954
Vladimiri Keskvangla, Nõukogude Liit
Auaste Kindralfeldmarssal
Juhtinud 1. tankiarmee
Väegrupp A
Sõjad/lahingud Esimene maailmasõda
Teine maailmasõda
Autasud Raudristi Rüütlirist tammelehtede ja mõõkadega

Paul Ludwig Ewald von Kleist (8. august 188113. november 1954) oli Saksamaa kindralfeldmarssal teises maailmasõjas. Ta juhtis 1. tankigruppi operatsioonis Barbaross 1941. aastal ja väegruppi A Wehrmachti suvekampaanias 1942. Pärast sõda anti ta välja Nõukogude Liidule, kus ta mõisteti sõjakuritegudes süüdi ja suri vanglas.

Võttis 1919. aastal Rauddiviisi majorina osa Eesti Vabadussõja Võnnu lahingust.

Teine maailmasõda

[muuda | muuda lähteteksti]

Kleist, kes oli pensionile jäänud 1935. aastal, kutsuti tagasi teenistusse augustis 1939. Ta juhtis XX tankikorpust Poola invasioonis. 1940. aastal oli ta Tankigrupp von Kleisti ülem (XIX ja XLI tankikorpus, XIV korpus), mis juhtis Saksamaa läbimurret Ardennide sektoris. 1941. aasta aprillis juhtis Kleist 1. tankigruppi, mis koosnes XIV ja XLVIII tankikorpusest ning XXIX jalaväekorpusest, juhtides ka Jugoslaavia ja Kreeka Balkani kampaaniat. Selle koosseisuga osales ta ka väegrupi Süd raames operatsioonis Barbarossa.

1942. aastal saadeti Kleist Kaukaasiasse vägesid juhtima ülesandega vallutada piirkonna olulisemad naftaväljad. 22. novembril 1942 asus ta juhtima väegruppi A. Ta ülendati kindralfeldmarssaliks 1943. aastal. Ta vabastati ametist 1944. aasta märtsis, kuna oli käskinud 8. armeel taganeda ilma Hitleri heakskiiduta. Kleist võeti vangi Ameerika vägede poolt 1945. aastal ja saadeti Jugoslaavia Sotsialistlikku Liitvabariiki. 1948. aastal anti ta välja Nõukogude Liidule, kus talle määrati 1952. aastal 10 aasta pikkune karistus sõjakuritegude eest. Ta suri 1954. aastal Vladimiri Keskvanglas kõrgeima Saksa ohvitserina, kes on surnud Nõukogude vangistuses.

  • Leon Goldensohn: Die Nürnberger Interviews. Gespräche mit Angeklagten und Zeugen. (Original: The Nuremberg Interviews. New York, 2004).
  • Parrish, Michael (1996). The Lesser Terror: Soviet State Security, 1939–1953. Praeger Press.
  • Scherzer, Veit (2007). Die Ritterkreuzträger 1939–1945 [The Knight's Cross Bearers 1939–1945] (in German). Jena, Germany: Scherzers Militaer-Verlag.
  • Thomas, Franz (1997). Die Eichenlaubträger 1939–1945 Band 1: A–K [The Oak Leaves Bearers 1939–1945 Volume 1: A–K] (in German). Osnabrück, Germany: Biblio-Verlag. ISBN 978-3-7648-2299-6.