Norra mõis

Norra mõis (saksa keeles Kaltenborn) oli rüütlimõis Järvamaal Koeru kihelkonnas. Praegu asub kunagine mõis Järva maakonnas Järva vallas. Aastast 2023 kuulub mõis ettevõtjale ja enesearengukoolitajale Rein Lemberpuule^[1].

Ajalugu

Algne sisekujundus on hävinud. Sisevaade (2014)

Norra mõisa on esmamainitud 1569. aastal, mil Rootsi kuningas Johan III kinkis selle Gerdt Bravele. 1594. aastal läks mõis Heinrich Ruthele, kes abiellus Udeva mõisaomaniku Karin Hansdotter Lejoniga.

17. sajandil sai abielu kaudu mõisaomanikuks Heinrich von Knorring, kelle järeltulijatele jäi mõis kuni 1908. aastani.

Knorringid, kelle nimest on tulnud ka mõisa eestikeelne nimi, lasid ehitada esindusliku mõisakompleksi. Mõisaomanike hulka kuulus ka Vene jalaväekindral Gotthard Johann von Knorring, kelle poeg kindralmajor Karl von Knorring sai tuntuks Napoleoni sõdade käigus.

1908. aastal ostis Nikolai von Knorringilt 165 000 rubla eest mõisa Charles von Lilienfeld, kes kinkis selle 291 000 rubla eest Pärnu kodanik Karl Florellile. 1917. aastal sai Norra ja Udeva mõisa 450 000 rubla eest vabahärra Bernhard von Maydell.

Mõisakompleks

Varaklassitsistlik peahoone ehitati 1790. aastatel arhitekt Johann Gabriel Kranhalsi projekti järgi.

Kahekorruselisel kivihoonel oli kõrge kelpkatus ning rustikaga kaunistatud fassaad. Siseruumid olid kaunistatud loodusteemaliste maalingutega.

Mõisa võõrandamise järel asus kuni 1971. aastani härrastemajas kool.^[2] Hiljem seisis hoone tühjalt ja jäi varemetesse.

1996. aastal läks hoone eravaldusse (Robert Sasorin ja Gert Pikkor) ning seda on veidi taastatud, kuid taastamise käigus on hävitatud kogu ajalooline sisearhitektuur: nii stukk, karniisid kui ka vanad laemaalingud.

Kõrvalhooneid oli mõisas vähe, sest majandustegevus toimus Udeva mõisas.

Norra mõisa pargis oli keerukas tiikide ja kanalite süsteem, mis oli ühendatud lähedalasuvate Norra allikatega.

Vaata ka

Eesti mõisate loend

Viited

↑ "Müüdud: Norra mõis saigi uue omaniku". Järva Teataja. 15. märts 2023. Vaadatud 9. juunil 2023.
↑ Viirastuvad seinamaalid., Sirp ja Vasar, nr 33 ( 1653 ), 15 august 1975, lk 8–9

Kirjandus

Alo Särg. Järvamaa mõisad ja mõisnikud. Argo, Tallinn 2005

Välislingid

[1] "Müüdud: Norra mõis saigi uue omaniku". Järva Teataja. 15. märts 2023. Vaadatud 9. juunil 2023.

[2] Viirastuvad seinamaalid., Sirp ja Vasar, nr 33 ( 1653 ), 15 august 1975, lk 8–9

[1]

[2]