Aruküla mõis (Koeru)

Aruküla mõis oli rüütlimõis Koeru kihelkonnas Järvamaal. Nüüdisajal jääb mõis Järva maakonda Järva valla territooriumile Koeru, Koeru Maarja-Magdaleena kirikust 1 km kaugusele.

Aruküla mõis (saksa keeles Arroküll) rajati 17. sajandi esimesel poolel. Mõisaansamblisse kuuluvad peale klassitsistlikus stiilis härrastemaja (ehitatud 1830. aastatel) muu hulgas valitsejamaja, kelder ja klassitsistlik kaevumaja (härrastemaja ees väljakul). Härrastemaja, kaevumaja, härrastemaja ümbritsev park ning Tolli perekonna kabel 0,5 km häärberist lõunas on kaitse all.

Alates 1920. aastast on härrastemajas asunud kool. Tänapäeval asub seal Koeru Keskkooli algklasside osa ja Koeru Muusikakool. Kool kuulub Järvamaa Mõisakoolide Ühingusse. Kool kasutab ka valitsejamaja.

2015. aastal Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) kaasabil renoveeriti Aruküla mõisa peahoone.

Omanikud ja valdajad

Gerstenbergid
1635–1651 Lennart Torstenson
1651–1669 Anders Torstenson
1669–1732 Straszburgid
1732–.. Reinhold von Lode
1753–.. Knorringid
..–1820 Friedrich von Knorring
1820–1842 krahv Karl Wilhelm von Toll
..–1919 Eugen von Toll

Mõisal on olnud 15 omanikku.

Lennart Torstensohn sai mõisa Rootsi kuninganna Kristiina valitsemisajal.

Knorringite sugukonna käes oli mõis üle 100 aasta^[küsitav]. Knorringite juures olid sagedasteks külalisteks Adam Johann von Krusenstern ja Karl von Morgenstern. Krahv Karl Wilhelm von Toll ostis mõisa Friedrich von Knorringilt.

1919 mõis riigistati.

Härrastemaja

Kivist mõisamaja ehitati 1782–1789. 19. sajandi alguses oli hoones tulekahju. Taastamine lõpetati 1810. aastaks Friedrich von Knorringi ajal.

Krahv Karl Wilhelm von Tolli ajal tehti 1820. aastate keskel suuri ümberehitusi Peterburi ampiiri eeskujul. Sellest ajas pärineb hoone praegune kuju. Paekivist hoone on 2-korruseline. Fassaad on hilisklassitsistlik. Valdav on raske neljal sambal kolmnurkviiluga kõrge portikus. Saal asub võlvitud soklikorruse peal.

Kabel

Krahvide Tollide hauakabel (19. sajandi II pool) on mõisahoonest mõnesaja meetri kaugusel parkmetsas teisel pool maanteed. Sinna on maetud Tollide suguvõsa krahvliku haru liikmeid. Kabel restaureeriti 1996. aastal.