Martin Schongauer

Martin Schongauer, (sündinud 1445/1450 Colmaris, Alsace'is, surnud 3. veebruaril 1491 Breisachis; hüüdnimedega Schön Martin ja Hipsch (Hübsch) Martin – saksa keeles 'ilus Martin', 'kena Martin') oli saksa graafik ja maalikunstnik, meisterlikem graafik enne Albrecht Dürerit.

Eluloolist

Martin Schongauer oli Augsburgi kullassepa Caspar Schongaueri poeg. 1465. aastal astus ta Leipzigi ülikooli, millega ta oli vaid vähe aega seotud ja pole selge, kas ta oli üliõpilane või vaid külaliskunstnik, kes oli ülikooli protežee all kaitstud kohaliku maalijate gildi sekkumise eest. Sellest perioodist pole teoseid teada, esimene kindlalt dateeritud teos on 1469. aastast: kolmele varasele joonistusele on tema nime ja aastaarvu tagantjärele lisanud Albrecht Dürer.^[1] Seejärel rändas ta Madalmaades ja Burgundias, enne elama asumist Colmarisse, kus ta asutas oma töökoja.^[2] 1469. aastal esineb tema nimi Colmari varahalduse registris. Enne 1470. aastate lõppu pole tema teosed laiemalt levinud. 1488. aastal lahkub Schongauer Colmarist ja asub Breisachi Badenis.^[1]

Looming

Maalikunst

Kaasaegsete allikate järgi oli Schongauer produktiivne ja nõutud maalikunstnik. Tema maale on tänapäevaks säilinud vähe. Olulisim ja tuntuim neist on "Madonna roosilehtlas", Colmari dominiiklaste püha Martini kiriku altarimaal, milles on tervikuks ühendatud monumentaalsus ja õrnus. See meenutab Rogier van der Weydeni käekirja, millest Schongauer oli sügavalt mõjutatud. Erinevalt Madalmaade maalijatest kasutab Schongauer siiski varasemale kunstile omast kuldtausta, mitte ruumiillusiooni. Tema teadaolevad teosed:

"Madonna roosilehtlas" (1473), ainus täie kindlusega Schongauerile omistatud maal
Orlier' altari kaks tiiba Maarja kuulutuse stseeniga ja püha Antoniuse ning Jeesuslast kummardava Maarjaga, Colmari muuseum
kuus väikest tahvelmaali, sealhulgas kõige kunstiküpsemad "Kristuse sündimine" ehk "Karjaste kummardamine" (Berliinis) ja "Püha perekond" (Viinis)
Breisachi katedraali Viimset Kohtupäeva kujutav seinamaal (avati 1932. aastal).

Graafika

Schongauer oli konkurentsitult Põhja-Euroopa oma aja meisterlikem gravüürimeister. Tema loomingus on leitav meister E.S. mõju, kes võis olla tema õpetaja. Schongauerilt on teada 115 tema monogrammiga signeeritud vaskplaati, ja neilt võetud gravüürid moodustavad hilises gooti kunstis hilisgootiliku kauni, peene ja tundliku pildikeelega teosterühma. Tehniliselt on need graafikakunsti tipp oma küpse kontrastide ja tekstuuride rikkusega, tuues maalikunstniku vaatepunkti ja maalilised väärtused graafikakunsti, mida seni peeti kullasseppade käsitööalaks^[1]. Suurema formaadiga ja keerukamad gravüürid, nagu "Püha Antoniuse kiusatus" või "Maarja surm" jäävad tema varasemasse loomingusse, hiljem kasutas kunstnik väiksemat formaati, näiteks 12 pildist koosnev seeria "Kristuse kannatuslugu", või väga väljendusrikkad üksikfiguurid, nagu "Madonna aias"^[3] ja "Püha Sebastian"^[4]. Saksamaa hilisgooti graafika stiililises kirevuses on Schongaueri graafika stiililt kõige idealistlikum ja aristokraatlikum, seal pole teiste graafikute teostes esinevat toorest ja vahel huumoriga segatud realismi. Kunstniku hüüdnimed arvatakse olevat antud just tema teoste kaunist stiilist lähtudes.^[5]