Kriimani mõis

Kriimani mõis (saksa keeles Brinkenhof) oli rüütlimõis Võnnu kihelkonnas Tartumaal. Tänapäeval jääb mõisasüda Kastre valda.

Ajalugu

Kohta on esmamainitud 1582. aastal kui Dietrich Brinckeni mõisat (Dwor Dytrycha Brynka, 1584 Brynkow, 1588 Brink Moyze, 1591 Folwark Brynk Moyza). Mõisa saksakeelne nimi Brinkenhof ongi tuletatud selle perekonna järgi. Liivi sõja järel oli mõis Poola Tartu vojevoodkonna Tartu staarostkonna folvark ehk riigimõis^[1]. 1640. aastal müüs Martin Brincken mõisa Dietrich Riegemannile.^[2], aadeldatuna 1650. aastast Löwenstern, kelle valduses oli mõis Rootsi ajal ning nende nimest (Riegemann) tuleneb mõisa eestikeelne nimi (teadaolevalt esimest korda eesti keeles mainitud 1715. aastal Rimanni mõisana). Pärast Põhjasõda on mõisa omanikeks olnud Kawerid, Gavelid, Boettigerid, Rosenid, Blanckenhagenid ja Strykid.^[3] 1882. aastal ostis Strykidelt Kriimani mõisa Ahja mõisnik Alexander von Brasch, kelle pärijatelt omandas selle 1909. aastal parun Hans von Tiesenhausen. Hans von Tiesenhausen müüs mõisa 1916. aastal Tallinna kodanik Selma Eldringile, kellelt see võõrandati Eesti Vabariigi maareformi käigus.

Vabadussõja järel tükeldati Kriimani mõisa maad asundustaludeks ning jagati paljude tol ajal mõisas töötanud tööliste ja moonakate vahel. Nii pandi alus Kriimani järve ja mõisat ümbritsevale külale (Variku, Hallika, Oru, Kalda, Savikoja jne asundustalud). Kriimani mõisasüda aga anti Vabadussõjas Eesti riigile osutatud teenete eest 1921. aastal sanitaar-kindralmajor Aleksander Paldrokile. 1935. aastal ostis mõisa Tartu suurärimees Karl Jänes.

2022. aastal ilmus Eda Kalmre sulest raamat "Kriimani kriimud lood. Mõis ja saja-aastane küla".

Mõisaansambel

Mõisasüda asub Kriimani järve kaldal. Ühekorruseline puidust peahoone oli kasutusel valla sotsiaalmajana, viimased aastad on seisnud tühjalt. Enamik kõrvalhooneid on hävinud või tundmatuseni ümber ehitatud.^[3] Mõisas tegutseb Kastre vallavalitsuse nõusolekul Kriimani Küla Selts, kes on mõisa juurde paigaldanud ka mõisa ajalugu kirjeldava infotahvli ning mälestuspingid Aleksander Paldrokile ja Karl Jänesele.

Kriimani mõisa juurde kuulusid Kulkna ja Roiu karjamõis.^[2]

Viited

↑ Enn Tarvel, Riigimõisate majanduslikust arengust Lõuna-Eestis XVI sajandil lõpul ja XVII sajandi algul, Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised IX köide. Ühiskonnateaduste seeria 1960 nr 4, lk 386
↑ ^2,0 ^2,1 Kriimani mõis - 1363. Fondiloend (vaadatud 5. augustil 2013)
↑ ^3,0 ^3,1 Mõisast mõis.ee portaalis (vaadatud 5. augustil 2013)

Kirjandus

EAA, f. 1363. Kriimani mõis.
Maiste, Juhan. Nutt, Nele. Tartumaa mõisad. Näituse "Kaotatud paradiis" kataloog. − Eesti Põllumajandusülikool. Maastikuarhitektuuri eriala toimetised II. Balti villa rustica II. Tartu: 2005. Lk 41.

Välislingid

Kriimani mõis Mõisate ülevaated (1976-1978)
Kus oli õiglus ehk Kriimani mõisa võõrandamise lugu, Eesti Elu, 25. august 2014.
https://tartu.postimees.ee/4216647/kulaselts-rookis-kriimani-moisa, Tartu Postimees, 21. august 2017.
https://tartu.postimees.ee/6136949/kriimani-moisa-talgud-piknik-ja-pingid-liidavad-kularahvast, Tartu Postimees, 20. august 2018.

[1] Enn Tarvel, Riigimõisate majanduslikust arengust Lõuna-Eestis XVI sajandil lõpul ja XVII sajandi algul, Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised IX köide. Ühiskonnateaduste seeria 1960 nr 4, lk 386

[eha-2] 2,0 ^2,1 Kriimani mõis - 1363. Fondiloend (vaadatud 5. augustil 2013)

[mois-3] 3,0 ^3,1 Mõisast mõis.ee portaalis (vaadatud 5. augustil 2013)

[1]

[2]

[3]