Võnnu kihelkond
|
See artikkel räägib Tartumaal asunud kihelkonnast, Läti kihelkonna kohta vaata artiklit Võnnu kihelkond (Võnnu kreis). |
Võnnu kihelkond (lühend Võn; sks Kirchspiel Wenden) oli kihelkond ajaloolise Tartumaa lõunaosas ja Liivimaa kubermangus Tartu kreisis.
Piirkonna ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Võnnu kirikukihelkond on asutatud 1220. aastatel.[1]
Võnnu kihelkonna mõisad
[muuda | muuda lähteteksti]Kihelkonnas paiknes 17 mõisat – üks kirikumõis ning 11 rüütlimõisast peamõisat koos viie kõrvalmõisaga. Lisaks veel 14 karjamõisat.[1]
- Ahja (Aya) rüütlimõis, fideikomiss
- Issaku (Issako) Kurista kõrvalmõis
- Kaagvere (Kawershof, varem Fyfhusen) rüütlimõis
- Kiidjärve (Kiddijerw) rüütlimõis
- Kriimani (Brinkenhof) rüütlimõis
- Kurista (Kurrista) rüütlimõis
- Kõnnu (Aya-Kondo) Rasina kõrvalmõis
- Leevi (Lewiküll) Vastse-Kuuste kõrvalmõis
- Lootvina (Lothwen, ka Alt-Lothwen) Vastse-Kuuste kõrvalmõis
- Mäksa (Mäxhof, varem Repefer) rüütlimõis, fideikomiss
- Poka (Heidohof, varem Nachtel ja Buckenhof) rüütlimõis, fideikomiss
- Rasina (Rasin) rüütlimõis
- Sarakuste (Sarrakus) rüütlimõis
- Tammepee (Tammepee) endine rüütlimõis
- Uue-Kastre ehk Kastre (Kaster, varem Warbeck) rüütlimõis, fideikomiss
- Vana-Kastre (Altenturm) rüütlimõis, hiljem Kaagvere kõrvalmõis
- Vastse-Kuuste (Neu-Kusthof) rüütlimõis
- Võnnu (Pastorat Wenden) kirikumõis
- Võnnu (Wendau, ka Wendohof) endine rüütlimõis
Võnnu kihelkonna vallad
[muuda | muuda lähteteksti]- Ahja vald (1866–1917)
- Kaagvere vald (1866–1896)
- Kastre-Võnnu vald (1866–1917)
- Kiidjärve vald (1866–1893)
- Kurista vald (1866–1892)
- Mäksa vald (1866–1917)
- Poka vald (1874–1892)
- Rasina vald (1866–1917)
- Sarakuse vald (1866–1893)
- Vastse-Kuuste vald (1866–1917)
- Võnnu kirikuvald (1866–1917)
Võnnu kihelkonna pärand
[muuda | muuda lähteteksti]- Ahja kalmistu
- Kastre kalmistu
- Kurista mõisa kalmistu
- Kurista õigeusu kalmistu
- Kärsa kirikuaed
- Lääniste kalmistu
- Mäksa mõisa kalmistu
- Pedaspää kalmistu
- Peravalla kalmistu
- Piirissaare luteri kalmistu
- Piirissaare õigeusu kirikuaed
- Piiri vanausuliste kalmistu
- Saare vanausuliste kalmistu
- Võnnu kalmistu
Võnnu kihelkonna pärand
[muuda | muuda lähteteksti]Võnnu on olnud Eesti üks suurimaid ja rahvarohkemaid kihelkondi. Piirkond on rikkaliku ajaloo- ja kultuuripärandiga, mida on talletatud mitmesse muuseumisse, peamiselt Eesti Kirjandusmuuseumisse ja Eesti Rahva Muuseumisse. Eesti Rahva Muuseumisse on Võnnu kihelkonnast kogutud materjale peamiselt 20. sajandist, kokku ligi 4000 säilikut, millest esemeid on umbes 1/8 (arvuliselt 532), jooniseid 1/10, ülejäänud on fotod ja käsikirjalised materjalid. Kuigi kihelkond on asunud muuseumile lähedal, pole piirkonnas palju kogumas käidud. Siiski on Võnnu kihelkond muuseumi kogudes väärikalt kajastatud.[2]
Kihelkonna alad tänapäeval
[muuda | muuda lähteteksti]Pindalalt suure Võnnu kihelkonna ala on tänapäeval jaotatud peamiselt Tartu maakonna Kastre valla ja Põlva maakonna Põlva valla vahel. Kihelkonnakeskus ja üle poole aladest asuvad Tartu maakonnas, lõunapoolne osa Põlva maakonnas.
14. aprillil 2009 avas president Toomas Hendrik Ilves esimesed kihelkonnapiiride tähised Tartu–Räpina–Võru maanteel Luunja sillal Tartu-Maarja ja Võnnu kihelkonna piiril. Sellega tähistati Eesti Rahva Muuseumi 100. aastapäeva.[3]
Võnnu kihelkonnapäevad
[muuda | muuda lähteteksti]20. augustil 2000 toimus I Võnnu kihelkonnapäev, mida korraldas laulu- ja mänguselts Lõoke. Kihelkonnapäeval toimus jumalateenistus ja kontsert Võnnu kirikus, erinevad ajaviited ja simman peoplatsil. Välja pandud oli raamatu- ja käsitöönäitus.[4]
II Võnnu kihelkonnapäeva, millega tähistati 190 aasta möödumist Võnnu kihelkonnakooli asutamisest, peeti 19. augustil 2001. Toimus nõupäev omaalgatusest, kontsert-jumalateenistus, kodulookonverents, kontsert kiigeplatsil, sportlikud ja uued ajaviited, simman. Sai tutvuda näitustega kooliraamatutest ja kihelkonnakooli ajaloost.[4]
III Võnnu kihelkonnapäev toimus 18. augustil 2002. Toimus kontsert-jumalateenistus, kodulookonverents, laste meisterdamistoad, tegevused kiigeplatsil, foto- ja raamatunäitus.[4]
Kihelkondlike sidemete tugevdamiseks otsustati järgmised kihelkonnapäevad pidada Võnnust väljaspool. Nii toimus 2003. aastal IV Võnnu kihelkonnapäev Järvseljal, 2004. aastal V kihelkonnapäev Ahjal, 2005. aastal VI kihelkonnapäev Mäksa valla keskuses Mellistes ja 2006. aastal VII kihelkonnapäev Haaslava vallas Kurepalus.[4]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Võnnu kihelkond Eesti mõisaportaal (vaadatud 2. märts 2012)
- ↑ Võnnu kihelkond Eesti Rahva Muuseum (vaadatud 2. märts 2012)
- ↑ "Tartu-Maarja ja Võnnu kihelkonna piirid saavad tähised" Uus Eesti, 8. aprill 2009
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 Seltsi tegevuse uus algus Laulu- ja mänguseltsi Lõoke koduleht (vaadatud 2. märts 2012)
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk 385.
- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 256–258.
- Noppel, Grigori 2018. Ajalooline traditsioon Võnnu kihelkonnast 1929. aasta suvel Eesti Kirjandusmuuseum. Folkloristika osakonna e-raamat.
- Rootsmäe, Lemming; Rootsmäe, Ilse 2016. Võnnu kihelkonna kohanimed ja minevik. (Kalla, Urmas, toim.) (Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused 34.) Tartu–Võru: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, Võru Instituut.
- Tilk, Alo 2018. Ajalooline traditsioon Tartu maakonnas, Võnnu kihelkonnas 1929. a suvel Eesti Kirjandusmuuseum. Folkloristika osakonna e-raamat.
- Eduardt Philipp Körber. Võnnu kihelkonna ajalugu 400-1835