Jeremy Corbyn
Jeremy Bernard Corbyn (sündinud 26. mail 1949) on Suurbritannia poliitik, 2015. aasta septembrist kuni 2020. aasta aprillini Leiboristliku Partei juht ja opositsiooniliider. Suurbritannia parlamendi liige on ta olnud alates 1983. aastast, enne seda lõi kaasa Islingtoni linnaosa kohaliku tasandi poliitikas.[1]
Corbyn peab end demokraatlikuks sotsialistiks. Enne poliitikukarjääri töötas ta mitmes ametiühingus. Teda teati mässumeelse parlamendiliikmena. Kui partei juhtideks olid tsentristlike vaadetega Tony Blair ja seejärel Gordon Brown, hääletas Corbyn tihti ülejäänud erakonnast erinevalt.
Leiboristide juhina oli Corbyn kasinuspoliitika vastu ja soovis taasriigistada raudteed ja kommunaalteenuste osutamise.
Corbyn on tuntud inimõiguste aktivist, samuti sõjavastane aktivist. Välispoliitikas pooldab ta sõjalisest sekkumisest hoidumist ja tuumarelvastuse desarmeerimist.
Noorpõlv
[muuda | muuda lähteteksti]Corbyni ema Naomi oli matemaatikaõpetaja ja isa David elektriinsener. Rahuaktivistidest vanemad tutvusid Hispaania kodusõja ajal Hispaania vabariigi toetuseks korraldatud koosolekul.[2] Corbynil on kolm vanemat venda.
Kooli ajal lõi ta kaasa Leiboristliku Partei kodukoha haru tegevuses (sh ühingus Young Socialists) ja loomade õiglase kohtlemise eest seisvas ühingus League Against Cruel Sports.[3] Pärast kooli tegi ta põgusalt kohaliku ajalehe juures reporteritööd. 19-aastaselt sõitis ta kaheks aastaks Jamaicasse, kus töötas vabatahtlikuna. Pärast Suurbritanniasse naasmist oli ta ametnik rõivatööstuses tegutsevate töötajate ametiühingus.
Corbyn alustas polütehnikumis (North London Polytechnic) ametiühingutöö õpinguid, kuid jättis need pooleli, kuna tal tekkisid õppejõududega erimeelsused õppekava asjus. Seejärel töötas ametiühingute National Union of Public Employees ja Amalgamated Engineering and Electrical Union juures.[4]
1974. aastal valiti 25-aastane Corbyn Londoni Haringey linnaosa volikokku, mille liikmeks ta jäi 1983. aastani.
1980. aastate alguses lõi kaasa Tony Benni valimiskampaania juures. Benn oli noore Corbyni jaoks oluline eeskuju.[4]
Parlamendi liige
[muuda | muuda lähteteksti]1982. aastal saatsid Põhja-Londoni Islington Northi piirkonna valijad Corbyni parlamenti.[4] Peagi hakkas ta vasakpoolse ajalehe Morning Star tarvis kirjutama iganädalast kolumni.[5]
Islington Northi valijad on Corbyni seitsmetel valimistel tagasi parlamenti valinud. Aastail 1997–2010, mil peaministrikoht oli Leiboristliku Partei käes, paistis Corbyn silma selle poolest, et hääletas kõige rohkem (kokku 428 juhul) oma erakonnakaaslastest erinevalt.[6]
2001. aastal valiti Corbyn Afganistani sõja vastu protestimiseks moodustatud sõjavastase koalitsiooni Stop the War Coalition juhatusse. Septembrist 2011 kuni septembrini 2015 oli Corbyn sõjavastase koalitsiooni eesistuja.[7]
2003. aastal oli ta häälekas Iraagi sõja vastane ja kõneles nii Suurbritannias kui ka mujal toimunud sõjavastastel meeleavaldustel. 2006. aastal oli ta nende 12 leiboristide parlamendiliikme hulgas, kes avaldasid toetust Plaid Cymru ja Šoti Rahvuspartei algatusele moodustada Iraagi sõja küsimuses parlamentaarne uurimiskomisjon.[8]
2009. aasta kuluhüvitiste skandaali ajal selgus, et Corbyn oli olnud kõige kokkuhoidlikum parlamendiliige: ta oli hüvitamiseks esitanud teiste parlamendiliikmetega võrreldes kõige väiksema summa (£8.95; aga 78 parlamendiliiget ei taotlenud üldse kuluhüvitist).[9]
Leiboristliku Partei juht
[muuda | muuda lähteteksti]Pärast kaotust 7. mail 2015 toimunud üldvalimistel astus Leiboristliku Partei senine juht Ed Miliband tagasi. 12. septembril 2015 sai leiboristide juhiks Corbyn. Tema poolt hääletas 250 000 parteikongressil osalenut ja selle tulemusega sai ta Suurbritannia parteijuhi valimiste ajaloo kõige tugevama mandaadi, samas kui algselt esitas tema kandidatuuri kõige väiksem hulk parlamendiliikmeid.[10]
Corbyni kandideerimise ajal ja tema juhtimise esimestel kuudel kasvas leiboristide partei liikmete arv jõudsalt: 6. mail 2015 (päev enne üldvalimisi) oli parteil 201 293 liiget, 10. jaanuaril 2016 oli liikmeid 388 407.[11]
Corbyni ametisse astumisel moodustatud varikabinetis oli esimest korda naisi rohkem kui mehi.[12]
Pärast Tööpartei kaotust 2019. aasta detsembris peetud üldvalimistel ütles Corbyn, et järgmistel valimistel tema erakonda enam ei juhi. 2020. aasta aprillis valiti Tööpartei uueks juhiks Keir Starmer.
Seisukohti
[muuda | muuda lähteteksti]Maksud ja majandus
[muuda | muuda lähteteksti]Corbyn on kritiseerinud AE-koostööprojekte ja toetab ühiskonna jõukamate liikmete sissetulekute kõrgemat maksustamist.[13] Tema varikantsler tegi ettepaneku tõsta minimaalne tunnipalk kümnele naelale.[14] Corbyn sooviks, et maksuametisse investeeritaks miljard naela, mille abil saaks efektiivsemalt tõkestada maksupettusi ja maksudest hoidumist.[15] Samuti sooviks ta vähendada suurfirmadele tehtavaid maksusoodustusi.[16] Corbyn on kasinusmeetmete vastu, kärbetele eelistab ta kasvule suunatud investeerimisstrateegiat. Corbyni juhiks oleku ajal Leiboristide kasinusevastast programmi nõustanud majandusteadlaste hulka kuulusid teiste seas Joseph Stiglitz, Thomas Piketty ja Simon Wren-Lewis.[17] Corbyn sooviks, et Inglismaa Pank saaks avaliku sektori investeeringute katteks raha juurde trükkida. See oleks aga läinud vastuollu Lissaboni lepingus sätestatuga.[18][19]
Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid
[muuda | muuda lähteteksti]Corbyn on öelnud, et Briti riiklik tervishoiuteenistus NHS peaks olema täiel määral avaliku sektori juhtimise all ja on vastu PPP-projektidele tervishoiu valdkonnas.[19]
Peab oluliseks uute munitsipaalelamute ehitamist. Sooviks kontrolli alla võtta mõnes piirkonnas (nt London kesklinnas) liiga kõrgeks kerkivad üürihinnad.[19]
Haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Corbyn sooviks riikliku tervishoiuteenistuse eeskujul rajada riikliku haridusteenistuse (National Education Service). Pooldab, et koolide juhtimise eest vastutaks kohalikud omavalitsused.[20] On õppemaksu kogumise vastu ja sooviks haridusse korporatsioonide suurema maksustamise kaudu lisaraha tuua. Soovib tagasi tuua stipendiumid, mille konservatiivide juhitud valitsus 2015. aastal õppelaenudega asendas.[21]
Ametiühingud
[muuda | muuda lähteteksti]Sooviks tühistada streigiõigust piiravaid seadusi.[22]
LGBT õigused
[muuda | muuda lähteteksti]Corbyn on samasooliste abielu poolt. Riike, kus LGBT õigustele tähelepanu ei pöörata, on ta ähvardanud "majanduslike ja diplomaatiliste tagajärgedega".[23]
Euroopa Liit
[muuda | muuda lähteteksti]1975. aasta referendumil hääletas Corbyn Suurbritannia Euroopa Liitu astumise vastu.[24]
2015. aasta juulis ütles Corbyn, et juhul kui peaminister David Cameron Briti liikmesuse tingimusi läbi rääkides töötajate õigusi ja keskkonnakaitset oluliselt nõrgendab, ei välista ta, et hakkab võimalikul referendumil pooldama Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumist.[25].
Seevastu 2015. aasta septembris kinnitas Corbyn, et Leiboristlik Partei seisab selle eest, et Suurbritannia jääks Cameroni läbirääkimiste tulemustest hoolimata Euroopa Liitu. Ta lubas võimalusel ümber pöörata kõik Cameroni tahetavad muudatused, mis kodanike ja töötajate õigusi vähendavad.[26] Ka teatas ta, et Suurbritannia peaks Euroopas töötingimuste, ettevõtete maksustamise ja keskkonnakaitse küsimuste arutamisel aktiivselt kaasa lööma ja olulist rolli mängima.
Energia ja transport
[muuda | muuda lähteteksti]Corbyn soovib, et erakätesse antud raudteefirma British Rail ja energiaettevõtted läheksid tagasi riigi omandusse.[27]
Põhja-Iiri, Šotimaa, monarhia
[muuda | muuda lähteteksti]Corbyn on pikka aega toetanud Iiri Vabariigi ja Põhja-Iiri ühendamist üheks riigiks. Ta on minevikus sel teemal kohtunud ka Sinn Féini esindajatega[28] ja endiste IRA võitlejatega.[29] Tema sõnul on rahuprotsessi jätkumise jaoks oluline olla dialoogis kõigi osapooltega.
Šotimaa võimaliku iseseisvumise kohta on Corbyn öelnud, et eelistaks Suurbritannia koospüsimist, kuid tunnustab inimeste õigust ise oma autonoomia ja iseseisvuse üle otsustada. Ta on kritiseerinud Šoti leiboriste selle eest, et nood tegid referendumi aegu koostööd Šoti konservatiividega, et Šotimaa edasi Ühendkuningriigi osaks jääks.[30]
Corbyn sooviks lõpetada 18. sajandist pärineva traditsiooni, et monarh igal aastal parlamendi avaistungil kõne peab.[31] Ta on öelnud, et see tseremoonia on "naeruväärne". Corbyn eelistaks, et Suurbritanniast saaks vabariik, kuid ta tunnistab, et kuninglik perekond on rahva seas populaarne ja ta ei soovi vabariigi nimel poliitilist võitlust pidada.
Välis- ja kaitsepoliitika
[muuda | muuda lähteteksti]Corbyn ei pea end "absoluutseks patsifistiks" (ta on toonud mitmeid näiteid, kus sõjaline jõud on olnud õigustatud, sh Hispaania kodusõda ja 1999. aasta Ida-Timori kriis).[32] Sellegipoolest on ta kogu elu olnud vägivalla vastu. Corbyn ei pooldanud ei Iraagi ega Afganistani sõda ja on Süüria puhul olnud nii Assadi vägede kui ISISe ründamise vastu.[33] Aastatel 2011–2015 oli ta sõjavastase ühenduse Stop The War Coalition eesistuja.
Corbyn on Inglismaal ja Walesis Palestiina toetuseks tegutseva ühenduse Palestine Solidarity Campaign liige.[34]
Aprillis 2014 kirjutas Corbyn ajalehes Morning Star ilmunud artiklis, et Ukraina kriisi taga seisab NATO.[35] Corbyni sõnul põhjustas kriisi USA soov oma mõju ida suunas laiendada ja Venemaa ei tegutsenud ilma provotseerimata. Ta on öelnud, et Varssavi Pakti riikide NATOsse lubamisel tehti "tõenäoliselt" viga: "NATO laienemine ja Venemaa laienemine – üks viib teiseni ja üks peegeldab teist."[36] Need vaated said ohtra kriitika osaliseks. Näiteks Edward Lucase sõnul ei mõistnud antiimperialismile rõhuv Corbyn Ukrainas toimuvat.[37]
Augustis 2015 ilmunud intervjuus ütles Corbyn: "Ma ei imetle ega toeta Putini välispoliitikat või Venemaa või kellegi teise ekspansiooni." Corbyn sooviks Suurbritannia NATOst välja viia, kuid on tunnistanud, et ei näe sellele rahva seas kuigi suurt toetust ja kavatseb hoopis selle nimel tegutseda, et NATO ise oma tegevust piiraks.[38]
Keskkond
[muuda | muuda lähteteksti]Corbyn peab keskkonnakaitset väga oluliseks. Leiboristide juhiks kandideerides andis ta välja manifesti "Protecting Our Planet Manifesto". Üllitises on muuhulgas esitatud plaan luua "roheline investeerimispank", mis peaks investeerima rohelistesse tehnoloogiatesse, sealhulgas taastuvenergiasse. Corbyn pooldab fräkkimise keelustamist, tahab fossiilkütuste kaevandamise järk-järgult välja suretada ja kutsub üles õhukvaliteedi parandamiseks investeerima ühistransporti. Uute tuumaelektrijaamade ehitamisele on ta vastu.[39][40]
Corbyn on pikka aega juhtinud tähelepanu loomade õiglasele kohtlemisele.
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]1974–1979 oli ta abielus Jane Chapmaniga.[4]
1987–1999 oli ta abielus Tšiili päritolu Claudia Bracchittaga. Neil on kolm poega. Lahutuse ajendasid erimeelsused koolivaliku osas.[41]
2013. aastal abiellus oma kauaaegse elukaaslase Laura Álvarezega. Mehhikost pärit Álvarez juhib fair-trade kohvi importivat ettevõtet.[42]
Corbyn pooldab säästlikku eluviisi: "Ma ei kuluta palju raha. Ma elan väga tavalist elu. Ma sõidan jalgrattaga ja mul ei ole autot."[43]
20-aastaselt töötas Corbyn lühikest aega Jamaical seafarmis ning on sellest ajast alates olnud taimetoitlane.
Corbyn räägib vabalt hispaania keelt. Ta toetab jalgpalliklubi Arsenal FC.[44]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Rt Hon Jeremy Corbyn MP. Suurbritannia parlamendi veebileht.
- ↑ Right to legal aid is 'basic human right', Jeremy Corbyn tells Justice Alliance meeting. The Guardian. 07.01.2016.
- ↑ "Confrontation looms large in life of a rebel with a cause". Shropshire Star. 22.08.2015, lk 20.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 Brian Wheeler. The Jeremy Corbyn Story: Profile of Labour's new leader. BBC. 12.09.2015.
- ↑ Jeremy Corbyn: In search of the man threatening to wrench Labour to the left. The Independent. 17.07.2015.
- ↑ Corbyn and the whip. Revolts. 24.07.2015
- ↑ Corbyn Quits Anti-War Group After Queen Poem. Sky News. 19.09.2015.
- ↑ Labour MPs who rebelled on Iraq. BBC. 31.10.2006.
- ↑ Islington North MP Jeremy Corbyn is the country’s lowest expenses claimer. Islington Gazette. 08.12.2010.
- ↑ The epic challenges facing Jeremy Corbyn as Labour leader. New Statesman. 12.09.2015.
- ↑ Revealed: how Jeremy Corbyn has reshaped the Labour party. The Guardian. 13.01.2016.
- ↑ Jeremy Corbyn comes out fighting amid sexism row and insists shadow Cabinet positions he has given to women are the real 'top jobs'. The Independent. 14.09.2015.
- ↑ Jeremy Corbyn vows to raise taxes for the rich if elected prime minister. The Guardian. 12.07.2015.
- ↑ John McDonnell Unveils His First Policy: A £10 Minimum Wage. Huffington Post. 15.09.2015.
- ↑ What is 'Corbynomics' – And What Might it Mean for Britain?. Bloomberg. 14.08.2015.
- ↑ The £93bn handshake: businesses pocket huge subsidies and tax breaks. The Guardian. 07.07.2015.
- ↑ Who is advising Jeremy Corbyn on economics?. New Statesman. 28.09.2015.
- ↑ Jeremy Corbyn's 'People's QE' would force Britain into three-year battle with the EU. The Telegraph. 15.08.2015.
- ↑ 19,0 19,1 19,2 What does Jeremy Corbyn stand for?. The Telegraph. 24.09.2015.
- ↑ What is Jeremy Corbyn's programme for government?. BBC. 14.08.2015.
- ↑ Jeremy Corbyn: Scrap tuition fees and give students grants again, says Labour leadership contender. The Independent. 16.07.2015.
- ↑ Jeremy Corbyn to repeal trade union bill if Labour wins next election. The Guardian. 10.12.2015.
- ↑ Jeremy Corbyn threatens economic 'consequences' for anti-gay countries. Pink News. 04.08.2015.
- ↑ Jeremy Corbyn admits he voted for Britain to leave Europe in 1975. The Telegraph. 11.09.2015.
- ↑ Jeremy Corbyn Refuses To Rule Out Campaigning For Britain To Quit The European Union. Huffington Post. 25.07.2015.
- ↑ Jeremy Corbyn: Labour will campaign for UK to stay in the EU. The Guardian. 17.09.2015.
- ↑ Jeremy Corbyn to 'bring back Clause IV': Contender pledges to bury New Labour with commitment to public ownership of industry. The Independent. 09.08.2015.
- ↑ Kinnock is appalled at visit of IRA bombers. The Glasgow Herald. 17.12.1984.
- ↑ Speaker to investigate reports of 'IRA men at Westminster'. Glasgow Herald. 22.11.1996.
- ↑ Corbyn: I'm a Socialist not a Unionist. Herald Scotland. 18.08.2015.
- ↑ Queen will find her own way to Parliament. Beaver County Times. 16.10.1998.
- ↑ Jeremy Corbyn Says Of Dresden Firestorm: "Bombing Civilian Targets Is Never A Good Idea". Huffington Post. 20.12.2015.
- ↑ 24 things that Jeremy Corbyn believes BBC. 13.11.2015.
- ↑ MPs, actors, authors and musicians among 21,000 demanding arms embargo on Israel. Palestine Solidarity Campaign. 25.07.2014.
- ↑ Nato Belligerence Endangers Us All. Morning Star. 17.04.2014.
- ↑ Jeremy Corbyn: 'We are not doing celebrity, personality or abusive politics – this is about hope'. The Guardian. 07.08.2015.
- ↑ Edward Lucas. Corbyn's friends abroad prove he's unfit to lead. 26.08.2015.
- ↑ Jeremy Corbyn backtracks on calls for Britain to leave Nato. The Telegraph. 27.08.2015.
- ↑ Is Jeremy Corbyn's brand of environmentalism really the radical option?. Business Green. 20.08.2015.
- ↑ Labour frontrunner launches ambitious environmental manifesto. Edie. 07.08.2015.
- ↑ How a point of principle tore our lives apart. The Guardian. 16.05.1999.
- ↑ Jeremy Corbyn's wife Laura Alvarez expected to adopt the lowest of profiles. The Independent. 13.09.2015.
- ↑ Jeremy Corbyn: 'I don't do personal'. The Guardian. 17.06.2015.
- ↑ Jeremy Corbyn signed motion saying Arsenal is the best football team in the world. The Independent. 12.08.2105.