Djenné

Djenné
Pindala: 302 km²
Elanikke: 32 944 (2009)
Koordinaadid: 13° 54′ N, 4° 33′ W

Djenné on ajalooliselt ja majanduslikult tähtis väikelinn Mali keskosas Mopti piirkonnas. On kuulus ajalooliste ehitiste poolest. Djenné vanalinn on alates 1988. aastast UNESCO maailmapärandi nimistus. Vanalinnas asuv Djenné suurmošee on maailma suurim saviehitis.

Djenné tänavaturg Djenné suurmošee kõrval

Ajalugu

Linna asutasid umbes 300 aastat eKr bozod. Tollal asus linn küll 1,5 kilomeetrit põhja pool ja seda kutsuti Djenné-Jenoks. Linn nihkus oma praegusesse asukohta kas 1043 või 13. sajandil, kui seal võeti vastu islam. Temast kujunes tähtis kaubanduskeskus ja baas Sahara kõrbe läbivatele karavanidele. Ta oli Timbuktu rivaal.

Mali impeeriumi ajal oli Djenné iseseisev linnriik. Legendi kohaselt püüdis Mali impeerium linna vallutada 99 korda, enne kui loobus ja leppis linna sõltumatusega. Djennéd kaitses võimas linnamüür.

Linn oli iseseisev kuni aastani 1473, mil ta vallutati Songai impeeriumi valitseja Sonni Ali poolt. Djenné pommitamine olevat kestnud 7 kuud ja 7 päeva ning see lõppes linna kuninga surma ja linna alistumisega. Aastal 1591, pärast Songai impeeriumi hävitamist Maroko poolt, läks Djenné viimase alluvusse. 17. sajandil kujunes linnast tähtis kaubanduse ja hariduse keskus.

1670–1818 oli linn Ségou valduses.

1818–1861 oli Djenne Massina impeeriumi osa. Teda valitses fulbe rahvusest Amadou Lobbo.

1861–1893 oli linn Toucouleuri impeeriumi osa. Seal valitses Umar Tall.

Aastal 1893 vallutasid linna prantslased ja edaspidi kuni Mali iseseisvumiseni oli see Prantsuse koloniaalimpeeriumi osa.

Majandus

Tänapäeval on linn tähtis kala, kohvi ja muude põllumajandustoodetega kauplemise keskus. Tuntud on ka sealne suur esmaspäevane turg.

Linnas on ka palju vaatamisväärsusi.

Elanikud

Linna elanikud räägivad valdavalt songai keelt, vähem on seal bozo ja fulbe keelt kõnelevaid inimesi.

Välislingid

• Djenné vanalinnad UNESCO maailma kultuuripärand (inglise keeles)