Jõgeva

See artikkel räägib linnast; aleviku kohta vaata artiklit Jõgeva alevik; perekonnanime kohta vaata artiklit Jõgeva (perekonnanimi)

---

Jõgeva
Jõgeva panoraam
Pindala: 3,9 km² (2016)
Elanikke: 5112 (1.01.2024)
EHAK-i kood: 2262
Koordinaadid: 58° 45′ N, 26° 24′ E

Droonivideo Jõgeva põhikooli kohalt 2021. aasta suvel

Jõgeva on linn Jõgeva maakonnas, maakonna ja Jõgeva valla halduskeskus. Linna idapiiril voolab Pedja jõgi. Linna pindala on 3,86 km², 2012. aastal oli arvestuslik rändega rahvaarv 5597.

Jõgeva sai aleviks 13. oktoobril 1919 ja 3. astme linnaks 1. mail 1938.

Jõgeval mõõdeti 17. jaanuaril 1940 Eesti külmarekord: –43,5 °C.

Linnas on ligikaudu 30 ha kõrghaljastusega ja küllaltki liigirikkaid haljasalasid, mis vahelduvad koduaedadega.

2011. aastal tegutses Jõgeval kaks üldhariduskooli, milles oli kokku 1003 õpilast. Linnas oli üks rahvaraamatukogu, millel oli 3087 lugejat.

Jõgevalt on pärit poetess Betti Alver ja laulva revolutsiooni üks silmapaistvamaid tegelasi helilooja Alo Mattiisen. Nende mälestuseks korraldatakse igal aastal Betti Alveri luulepäevi ja Alo Mattiiseni muusikapäevi. 2006. aastal avati Jõgeval Betti Alveri muuseum. Jõgevalt pärit poetessi auks toimuvad Jõgeval juba alates 1993. aastast Betti Alveri luulepäevad "Tähetund".

Nõukogude okupatsiooni ajal oli üks tuntumaid linnaga seotud isikuid kirjanik Enn Kippel.

Jõgeval toimuvad Eesti naiste tantsupidu. I Eesti naiste tantsupidu toimus 12. juunil 2011 ja II Eesti naiste tantsupidu 12. juunil 2016.

Jõgeval toimusid ka Jääpurika festivalid, millest nüüdseks on saanud Külmalinna talvefestival. Jõgevalt sai alguse ka Küüslaugu Festival, mis 2015.a. suundus üle Tartumaal Ülenurmel asuvasse Eesti Põllumajandusmuuseumi.

Linna eelarvetulud olid 2008. aastal 6 993 900 eurot, 2011. aastal 5 790 500 eurot, kulud 2008. aastal 6 648 000 ja 2011. aastal 5 473 000 eurot. 2011. aastal kulus linna eelarvest 59% haridusele. 2009. aastal oli Jõgeval registreeritud 183 äriühingut, nende müügitulu oli kokku 122,30 miljonit eurot. Registreeritud töötuid oli 2008. aastal 105, 2011. aastal 158.

1988. aastal oli Jõgeval 58 tänavat.

Nimi

Linna nimi pärineb raudteejaamalt, mille ümber linn kujunes. Raudteejaam omakorda nimetati Jõgeva mõisa järgi, mis asus seal, kus praegu on Jõgeva alevik. Jõgeva nime etümoloogia kohta on mitu võimalikku selgitust. Lauri Kettunen pidas seda v-tuletiseks sõnast jõgi, Andrus Saareste lühenenud vormiks nimest Jõgedevahe. Valdek Pall peab kõige tõenäolisemaks etümoloogiaks Wiedemanni sõnaraamatus leiduvat sõna jõgev (omastav jõgeva), mis tähendab 'voolav, tulvav'.

Asend

Vaade Jõgeva kesklinnale ja raudteele, 04. juuli 2021

Jõgeva linn asub Vooremaa maastikurajoonis kahel loode-kagusuunalisel voorel ja nendevahelistes nõgudes ning 200–300 meetri laiuse Pedja jõe oru kallastel. Linn piirneb Jõgeva–Mustvee maanteega põhjas, Pedja jõega idas, Painküla ja Õuna külaga lõunas ja läänes. Linn paikneb 51 km kaugusel Tartust ja 154 km kaugusel Tallinnast. Põhja-lõuna suunas läbib linna Tartu–Tapa raudtee.

Loodus

Linna järgi on nime saanud siluri Jõgeva kihid. Sealne puurauk on ka nende kihtide stratotüüp. Veel on see puurauk stratotüübiks Nurmekunna kihistule, selle Imavere ja Vändra kihtidele. Lisaks on see puurauk Järva-Jaani ja Mõhküla kihtide neostratotüüp.

Kliima

Jõgeva talved on külmad ja lumised, suved seevastu kuumad ja sajused. Talvel võib õhutemperatuur langeda alla −30 °C ja suvel tõuseb kohati üle 30 °C.

Viljandi ilmastikuandmed (1991–2020)
Andmestik	Jaanuar	Veebruar	Märts	Aprill	Mai	Juuni	Juuli	August	September	Oktoober	November	Detsember	Aasta
Absoluutne maksimum (°C)	9,6	8,5	17,2	27,1	30,5	30,5	33,4	34,6	29,6	19,6	13,1	11,2	34,6
Keskmine maksimumtemperatuur (°C)	−2	−2	2,8	10,5	16,7	20,5	23,1	21,6	16,2	8,9	3	−0,3	9,9
Keskmine temperatuur (°C)	−4,5	−5,1	−1,3	5,1	10,9	15	17,5	16	11,3	5,6	0,9	−2,3	5,8
Keskmine miinimumtemperatuur (°C)	−7,5	−8,5	−5,3	0,4	4,7	9,1	11,6	10,7	6,8	2,5	−1,4	−4,8	1,5
Absoluutne miinimum (°C)	−36,7	−35	−27,8	−15,4	−6,6	−1,2	0,5	0,2	−4,8	−15,7	−25	−29,2	−36,7
Keskmine sademete hulk (mm)	50	39	36	34	45	85	65	90	52	69	55	52	672
Suhteline õhuniiskus (%)	90	87	80	72	68	73	73	79	83	88	91	91	81
Allikas: Riigi Ilmateenistus 29. mai 2023

Elanikkond

Betti Alveri sünnimaja

Jõgeva elanikkonna rahvuslik koosseis aastatel 1970–2011

Rahvus	1970		1979		1989		2000		2011
	arv	%	arv	%	arv	%	arv	%	arv	%
eestlased	3214	88,20	4554	84,51	5961	84,73	5670	88,32	5036	91,55
venelased	189	5,19	545	10,11	728	10,35	470	7,32	324	5,89
ukrainlased	35	0,96	91	1,69	144	2,05	89	1,39	63	1,15
soomlased	33	0,96	56	1,04	72	1,02	58	0,90	19	0,35
valgevenelased	27	0,74	45	0,84	50	0,71	35	0,55	22	0,40
leedulased	7	0,19	5	0,09	6	0,09	9	0,14	7	0,13
poolakad	...	...	5	0,09	6	0,09	3	0,05	0	0,00
tatarlased	...	...	1	0,02	1	0,01	4	0,06	2	0,04
lätlased	8	0,22	13	0,24	6	0,09	9	0,14	4	0,07
sakslased	...	...	70	1,30	40	0,57	9	0,14	6	0,11
juudid	...	...	1	0,02	1	0,01	0	0,00	0	0,00
muud	131	3,60	3	0,06	18	0,26	64	1,00	18	0,33
Kokku	3644	100	5389	100	7035	100	6420	100	5501	100

Ajalugu

Jõgeva rongijaama veetorn

Muinasajal kuulus Jõgeva Vaiga maakonda. On tõenäoline, et Jõgeva küla oli olemas juba enne sakslaste tulekut. Sellele viitab küla soodne asend jõe ääres, mis andis olulise osa toidusest kala näol ning oli ühtlasi liiklustee.

Jõgeva küla ja mõisa on esimest korda mainitud 1601. aastal Poola revisjonikirjas kujul Hoff Jagiwa. Jõgeva mõis oli ehitatud alles hiljuti Jõgeva küla maadele ning haldusjaotuslikult kuulus Laiuse lossi staarostkonda. Jõgevast on juttu ka kõigis järgnevais Rootsi revisjonides.

Põhjasõja ajal, 1701. aasta kevadtalvel, kui Rootsi kuningas Karl XII talvitus Laiusel, ehitas Jõgeva mõisa majutatud väeosa väljale täismõõdulise lumekindluse ja peeti maha suurejooneline sõjamäng: kindluse kaitsmine ja vallutamine kõigi sõjakunsti reeglite kohaselt. Tulistati pappkuulidega.

1756. aastal omandas Jõgeva mõisa maanõunik krahv Gotthard Johann von Manteuffel (1690–1763). Jõgeva kuulus krahv Manteuffelitele kuni mõisa võõrandamiseni 1919. aastal. Mõisakeskus asus Pedja jõe saarel, millest ka mõisa saksakeelne nimi Laisholm. Tänapäeval kuulub kunagine mõisa keskus Jõgeva aleviku territooriumile.

Jõgeva linn tekkis kohale, kus varem asus Jõgeva küla. Linna tekkimise ajendiks sai Jõgeva raudteejaama asutamine 1876. aastal Tapa–Tartu raudtee äärde. Mõisa järgi sai ka jaam saksakeelse nime Laisholm. 20. sajandi algul hakkas tollane Jõgeva mõisa omanik krahv Ernst von Manteuffel (1844–1922) jaama ümber krunte välja rentima.

Jõgeva sai aleviks 13. oktoobril 1919 (esimene Jõgeva alevivanem oli Villem Sikk) ja Linnaseaduseganimetati Jõgeva alev ümber kolmanda astme linnaks alates 1. maist 1938. Esimene Jõgeva linnavanem oli senine alevivanem Johannes Võsu.

4. septembril 1939 külastas Jõgevat president Konstantin Päts, kellele linnavalitsus kinkis linna vaadetega albumi.

Jõgevalt valitud Rahvuskogu liige oli Jaan Järve ja I Riigivolikogu liige Karl Roomet.

Jõgeval asus Jõgeva põllumeeste konvent.

1940. aastal olid Jõgeva linna tänavad: Aia tänav, Jaama tänav, Jõe tänav, Kesk tänav, Lai tänav, Mustvee maantee, Nurme tänav, Piiri tänav, Põik tänav, Roosi tänav, Suur tänav, Turu tänav (praeguse nimega Pargi tänav, kuna oli Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal nimetatud ümber Nõukogude tänavaks ja linnast lõunasse asutatud uus Turu tänav, mis kannab seda nime ka praegu).

1940. aastal paigutati Tartust Jõgevale 2. Lennuväedivisjon, mille ülem, major Evald Döring sai Jõgeva garnisoni ülemaks.

Jõgeva raudteejaama endine jaamahoone

Eesti lipp heisati Jõgeva tuletõrjehoonel pärast punaarmee lahkumist 23. juulil 1941, järgmisel päeval saabus Saksa sõjavägi.

30. oktoobril 1942 külastas Jõgevat kindralkomissar Karl Siegmund Litzmann.

Teises maailmasõjas hävis ligi 60% linnast. Väidetavasti hukati Saksa okupatsiooni ajal Jõgeva kruusaaugus ligi 80 nõukogude aktivisti ja sõjavangi. Selles arvus on kaheldud, kuna Jõgeval ega ümberkaudsetes valdades polnud kindlasti nii palju kollaborante ja massihukkamine linna külje all pole ka loogiline. Otseselt kruusaaugus hukkamine on teada vaid ühe mehe puhul. Võimalik, et kruusaaugus maeti mujal toimunud lahingute ajal hukkunud punaarmeelasi.

Teine Nõukogude Liidu okupatsioon Jõgeval algas aset 19. septembril 1944.

Nõukogude ajal sai Jõgevast rajoonikeskus, põllumajandusrajooni juhtiv linn. Tartu lähedus ja põllumajanduskesksus peegeldusid ka ettevõtluses: Jõgeval asusid Tartu Piimatoodete kombinaadi võitsehh, Tartu Naha- ja Jalatsikombinaadi nahavabrik, ETKVL-i tööstuskoondisse kuuluv Jõgeva Leivakombinaat, tootmiskoondis Jõgeva, trükikoda jm. Suured tööandjad olid Jõgeva KEK ja MEK. Alates 1960. aastatest on linna kerkinud hulgaliselt teenindushooneid ja suurelamuid (Pae linnaosa ja Tähe-Rohu kvartal).

1979. aastal laiendati linna Ellakvere ja Õuna küla suunas.

2009. aastal valmis Jõgeva bussijaam.

2017. aastal ühines Jõgeva linn Jõgeva vallaga.

Haridus

1913. aastal asutati Jõgeva Haridusselts ning 1915. aastal Haridusseltsi Kool 89 õpilasega. 1920. aastal nimetati kool 6-klassiliseks algkooliks ja 1926. aastal alustati uue koolihoone ehitamist, milles algas õppetöö 1929. aastal. 1945. aastal sai koolist keskkool. 1951. aastal valmis aadressil Aia tänav 34 uus koolihoone ja 1970. aastal aadressil Rohu tänav 10 veel üks koolimaja. 1984. aasta septembris jagunes Jõgeva Keskkool kaheks kooliks: Jõgeva 1. Keskkooliks (mis tegutses Rohu tänav 10 majas) ja Jõgeva 2. Keskkooliks, mis alustas tööd vastvalminud koolimajas Piiri tänav 1. 1995. aastal nimetati Jõgeva 1. Keskkool ümber Jõgeva Gümnaasiumiks ja 1997. aastal Jõgeva 2. Keskkool Jõgeva Ühisgümnaasiumiks. 2013. aastal suleti mõlemad gümnaasiumid ja loodi kaks uut kooli: Jõgeva Põhikool ja riigigümnaasium Jõgevamaa Gümnaasium.

Aastatel 1971–1983 tegutses ka Jõgeva Kaugõppekeskkool, mis 1983. aastal muudeti Jõgeva Keskkooli osakonnaks. 1995. aastal moodustati sellest uus iseseisev kool – Jõgeva Kaugõppekool, mis nimetati 2000. aastal nimetati ümber Jõgeva Täiskasvanute Keskkooliks. Jõgeva Täiskasvanute Keskkool lõpetas tegevuse juuni 2022 ning mittestatsionaarset õpet hakkas pakkuma Jõgevamaa Gümnaasium.

Klubi Hekto

 Pikemalt artiklis Hekto

1976. aastal moodustasid Jõgeva noored Ants Paju eestvõttel klubi Hekto. Koos ei käidud ainult meelt lahutamas, vaid tehti ka tõsist tööd. Hekto eeskujul tekkis ulatuslik noorteklubide liikumine, mis levis nii Eestis kui ka väljaspool Eestit. Hektost räägiti ja kirjutati, sellest tehti 1981 film "Rong peatub kaks minutit" (stsenarist Rein Karemäe, režissöör Kaljo Kiisk, operaator Arvo Vilu).

Jõgeva kultuuriloos

Linna on satiirilises võtmes kujutanud Jõgevalt pärit kirjanik Enn Kippel romaanis "Kuldvasikas", kus ta nimetas asukohta Mõigu aleviks.

2011. aastal avaldas noorpoeet Siim Pauklin luuleraamatu "Aheldatud Jõgeva. Haikud".

Vaatamisväärsused

• Betti Alveri mälestustahvel ja majamuuseum Betti Alveri sünnimajas Jaama tänav 3
• Betti Alveri mälestusmärk "Rotunde" kesklinna pargis
• Alo Mattiiseni mälestustahvel ja klaveriklass Jõgeva Muusikakoolis
• Külmasammas Piibe maantee ääres Jõgeval mõõdetud Eesti külmarekorditega
• Vabadussõjas langenute mälestuskivi Suure ja Puiestee tänava ristil
• II maailmasõjas hukatute mälestuskivi Piiri Pargis
• Küüditatute mälestuskivi postijaampangahoone pargis
• Jõgeva pangahoone
• Pommiaugu ajalooklubi eramuuseum

• 
  Jõgeva keskväljak
• 
  Jõgeva maavalitsuse 1968. aastal valminud hoone
• 
  Jõgeva turg
• 
  Jõgeva bussijaam õhtul
• 
  Grafiti Jõgeva kesklinnas (töö autor PRTKR, 2019)
• 
  Laisholm pub, Estakaadi 10

Endised sõpruslinnad

• Karlstad, Rootsi (1992)
• Keuruu, Soome (1991)
• Kaarina, Soome (2005)

Vaata ka

• Jõgeva linnavolinike loend
• Jõgeva alevivanemate ja linnavanemate loend
• Jõgeva alevivolinike loend
• Jõgeva SK Noorus-96
• Jõgeva Eesti Kodanike Komitee
• Jõgeva Linnaraamatukogu
• Jõgeva lipp
• Jõgeva Ramm
• Jõgeva kõrts (Koluvere külas)
• Jõgeva külanõukogu
• Jõgeva staadion
• Jõgeva Kultuurikeskus
• Jõgeva haigla
• Jõgeva Spordikeskus
• Jõgeva vapp
• Jõgeva Sordiaretuse Instituut

Välislingid

 Jõgeva – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis