Tõrva

Tõrva
Ülevalt vasakult päripäeva: Tõrva Veskijärv, Tõrva staadion, Tõrva Torn, Vanamõisa järv, Tõrva Tulede Öö
Pindala: 4,8 km² (2016)
Elanikke: 2631 (1.01.2024)
EHAK-i kood: 8529
Koordinaadid: 58° 0′ N, 25° 55′ E

Tõrva on linn Lõuna-Eestis, Tõrva valla keskus. Tõrva asub Valga maakonna keskosas Õhne jõe ääres, maakonnakeskusest Valga linnast 30 kilomeetrit põhjas. Tõrva on üks Valga maakonna kolmest suuremast keskusest Valga ja Otepää kõrval.

20. sajandi alguses oli Tõrva Helme ja Patküla valla keskus. Kahe valla piir jooksis Tõrva asulas mööda Õhne jõge. Siseminister Kaarel Eenpalu 31. märtsi 1921 määrusega lahutati Tõrva alev Patküla ja Helme vallast. Esimeseks Tõrva alevivanemaks valiti kaheks aastaks Tõrva gümnaasiumi juhataja Madis Reisenbuk. 2. juulil 1926 anti Tõrva alevile linnaõigused, kuid majanduslikel kaalutlustel lasti see aasta veel alevina lõpetada. Esimesed Tõrva linnavolikogu valimised toimusid 8. ja 9. jaanuaril 1927. Esimeseks Tõrva linnapeaks valiti senine alevivanem Voldemar Adamson.

2017. aasta Eesti omavalitsuste haldusreformi käigus sai Tõrvast vallasisene linn, Tõrva valla keskus.

Nimi

Tõrva nimi hääldub teises vältes.

Nime päritolu ei ole selge. See võib viidata endisaegsele tõrvapõletamisele piirkonnas või olla tuletatud 19. sajandi alguses Patküla mõisa alal esinenud perekonnanimest Törwas.

Pinnamood

Õhne jõgi Tõrva Gümnaasiumi pargis

Tõrva linna ümbrus on liigestatud Õhne jõe ja selle lisajõgede orgudest. Mitmel pool, nagu näiteks Tikste ürgorus, paljanduvad orgude nõlvade aluspõhja liivakivid. Tõrva linnas asub Vanamõisa järv, mille kaldal on Baltimaade kõrgeim vettehüppetorn (11 meetrit). Linnas asub ka Riiska järv, mis paikneb Riiska linnaosa läheduses. Mõlema järve ääres on ametlikud suplusrannad. Lisaks asuvad linna piirides või vahetus läheduses veel Tõrva veskijärv, Tikste ja Pokardi paisjärv. Järvede paigutus ja paljusus ajendasid Tõrva kooliõpetajat ja kultuuritegelast Eevi-Eve Vallistet pakkuma Tõrva tunnuslauseks 2006. aastal "Tõrva – Kodu järvede keskel".

Linna läbiva käänulise ja kohati kõrgete liivakallastega Õhne jõe suurimad lisajõed on Helme ja Jõku. Helme jõgi suubub Õhne jõkke Helme ordulinnuse juures. Õhne jõgi on kantud Jeti–Kiinimäe tee Koorküla sillast Leebiku sillani lõheliste kudemis- ja elupaikade nimistusse.

Tõrva linnas laiub ka Keisripalu looduskaitseala, Tikste maastikukaitseala asub Tõrva linnas ja Kirikukülas (Pokardis). Kaitseala eesmärk on Tikste ürgoru, paljandite ja neid ümbritseva ala maastikuilme säilitamine ja tutvustamine. Ürgse loodusega paigast viib läbi ka matkajate seas populaarne terviserada.

Kaitsealuseid parke on Tõrva linnas kaks – Tõrva Gümnaasiumi metsapark ja Araku tänaval asuv Tõrva dendropark.

Turism ja meelelahutus

Pikima staažiga meelelahutusasutus on Tõrvas 2011. aastal uksed avanud Pubi Juudas. Pubis toimuvad peamiselt kontserdid ja muud muusikaüritused, kuid ka populaarteaduslikud loengud, joogikoolitused, filmiõhtud ning lauajalgpalli-, noolemängu- ja mälumänguturniirid.

Linna maamärgid

Tõrva vallavalitsuse hoone Tõrva Veskijärve kaldal

Tõrva tuntuim järv ja rand on Vanamõisa järv. Järve pindala on umbes 2 hektarit ning sügavus küündib 10,5 meetrini. Järv on ühtlase ovaalse kujuga ning selle ääres asub Baltimaade kõrgeim hüppetorn (kõrgus umbes 11 m), võrkpalliplatsid ja ametlik suplusrand. Suviti valvab suplejate ohutust rannavalve. Lastele on paigaldatud kiiged. Ümber järve paiknevad Tõrva terviserajad.

Vanamõisa järv ja selle kaldal asuv Baltimaade kõrgeim välihüppetorn. Foto autor: Kert Kõivik

EV 100 arhitektuuriprojekti "Avalik ruum" raames rajati ligi 13 000 ruutmeetri suurune Tõrva keskväljak. See avati 24. veebruaril 2018. Tõrva linn oli esimene linn, kus uus keskväljak valmis sai. Tõrva keskväljak kulgeb ajaloolisest Tõrva kõrtsihoonest kuni Tõrva Vallavalitsuse hoone ja Veskijärveni. Keskväljakul on bussijaam, laste mänguväljak, pingid ja lauad ning Mulgi mustriga tänavasillutis. Suviti asub keskväljakul mobiilne lava, kus korraldatakse kontserte ja muid üritusi. Veskijärve ääres asub astmetega terrass ja "Tõrva ahi". Tõrva keskväljak on võitnud mitmeid arhitektuuripreemiaid.

Tõrva linna lääneserval Tikste oja kesk- ja alamjooksul asub Tõrva ürgorg. Järsuveerelisest, kohati kuristikulisest ürgorust kulgeb läbi Tõrva linna ümbritsev terviserada, mis ületab korduvalt sealseid moreenkünkaid ja oru põhjas looklevat oja, mööduvad devoni liivakivipaljanditest ja mitmest allikastest, millest suurimat nimetatakse rahvasuus Silmaallikaks.

Linna lõunaservas asub Tõrva linnamägi (rahvasuus Lipumägi või Lipukas), mis arvatakse olevat olnud 12.–13. sajandi Lõuna-Sakalamaa Alistekunde kihelkonna üks tähtsamaid sõjalisi keskusi. Eesti linnuste hulgas paistab Tõrva linnamägi silma nii suuruse kui ka ehituse keerukusega ning seda on võrreldud Äntu linnuse, Neeruti Sadulamäe ja Iru linnamäega. Tänapäeval on linnamägi enamjaolt kaetud metsaga.

Kultuur

Tõrva piirkonna kultuurielu esimeseks teadaolevaks keskuseks kujunes 1892. aastal asutatud Tõrva Priitahtlik Pritsumeeste Selts. Toonase seltsi asutatud kultuurikeskus asus tänapäeva Tõrva linna keskmes paikneva Sõpruse pargi territooriumil ja sellest on alles jäänud vaid aimatav vundament.

Tõrva kultuurimaja

 Pikemalt artiklis Tõrva kultuurimaja

Tänapäeval asub Tõrva kultuurimaja aadressil Männiku 5. Kultuurimajaga samas hoones tegutseb ka Tõrva Linnaraamatukogu, mis avati 1909. aastal. Kultuurimaja haldab ka Tõrva linnamäele rajatud peopaika nimega Tantsumägi, kus on aset leidnud kontserdid, tantsuõhtud, jaaniõhtud ja vabaõhuetendused. 2013. aastal süüdati Tantsumäel asuv kaarlava ning ehitis hävis. Tänapäeval on tantsuplats ja vundament taastatud ning kontsertide korraldamiseks kasutatakse mobiilset lava. Tõrva kesklinna ja Tantsumäge ühendab kohaliku arhitekti Endla Raime kavandatud kaarsild.

Tõrva kirik-kammersaal

 Pikemalt artiklis Tõrva kirik

Aastatel 1903–1905 Venemaa õigeusu kiriku koosseisu kuulunud kirikuna Tõrva linna ehitatud hoonet haldab 1997. aastast Sihtasutus Tõrva Kirik-Kammersaal. Hoone kuulub EELK Helme Maarja kogudusele. 1997. aastal sõlmis sihtasutus koostöölepingu Eesti Kontserdiga. Kirik-kammersaalis toimuvad näitused, kontserdid, loengud, aktused, rahvakalendri tähtpäevade tähistamised, jumalateenistused, vastuvõtud, konverentsid, abielu sõlmimise tseremooniad ja ristimised. Aastas külastab Tõrva Kirik-Kammersaali umbes 6000–7000 inimest.

Kino

Tõrva kesklinnas tegutseb kino Koit, mis valmis stalinistlikus stiilis 1953. aastal ja tegutses järjepidevalt 2004. aastani. 2014. aastal ostis selle Tõrva Linnavalitsus. Alates 2019. aastast on kinohoone seest renoveeritud ja digitehnikaga varustatud. Kinol on olemas 3D filmide näitamise võimekus ning seda on võimalik rentida ka eraüritusteks. Tõrva kino haldavad MTÜ Tõrva Kinosõprade Selts ja Tõrva Vallavalitsus.

Tõrva kino "Koit"

Teater

1960. aastatel alustas Salme Sepa eestvedamisel tegevust Tõrva näitering, kuhu koondusid inimesed kõikjalt üle praeguse Tõrva valla. Lisaks näidenditele lavastas Salme Sepp estraadikavu ja muusikalisi põimikuid. Näiteks osutus külastajate seas väga populaarseks Raimond Kaugveri raamatu "Disko" põhjal lavastatud näidend. Hiljem asus näiteringi juhtima Kiira Soovares.

Tõrva Gümnaasiumis tegutsenud kooliteatri asutas Arnold Jakobson. Hiljem on kooliteatrit juhendanud Eevi-Eve Valliste ning 2010. aastal loodi Külli Alumäe eestvedamisel Tõrva Gümnaasiumis näitetrupp Hingevärvid, mis tegutseb ka 2022. aasta seisuga.

Teatrivaldkonnas on Tõrvast laiema tuntuseni jõudnud Vanemuise teatri näitleja Lembit Eelmäe, kelle tuntuimaks rolliks jäi Põrgupõhja Jürka lavastuses "Põrgupõhja uus Va­na­pa­ga­n". Samuti Endla teatri näitleja Malle Treial. Teatrikooli on jõudnud Liia Kanemägi-Jõerand, Aarne Soro, Salme Sepa pojatütar Adeele Jaago ja 2020. aasta Panso preemia pälvinud Hardo Adamson.

Muusika

Linnas tegutseb Tõrva Muusikakool, millega liitus 2015. aastal Tõrva laulustuudio. 1995. aastal loodud laulustuudiot on juhendanud õpetajad Maie Kala ja Novella Hanson. Laulustuudio neidudekoor võitis 2009. aastal ETV saate "Laululahing". Tõrva laulustuudios on õppinud Gertu Pabbo, kes saavutas 2015. aasta suurvõistlusel "Eesti otsib superstaari" teise koha.

Tõrvast on oma karjääri alustanud ka metsosopran Monika-Evelin Liiv ja rahvusooperi Estonia solist ja RAMis laulnud tenor Urmas Põldma. Tõrvast on pärit ka Voldemar Kuslap, kes töötas 1957–1959 Tõrva kultuurimajas.

Kooridest on tuntumad ligi 60 aastat tegutsenud Tõrva naiskoor Heli ja Tõrva meesansambel, mis tähistas 2018. aastal 50. tegevusaastat.

Ansamblitest on Tõrvas tegutsemas Hõbeselg Gorilla ja Kolmteist (varasema nimega Rude).

Kultuuripreemia

2019. aastast on Tõrvas välja antud Tõrva valla kultuuripreemiat, mis kandis enne omavalitsuste ühinemist nime "Mari Kulli nimeline kultuuripreemia" (2008–2018). Tõrva valla kultuuripreemia laureaadid on Elmar Orav (2019), Thea Leitmaa (2020) ja Laine Vettik (2021).

Tõrva Tule Öö festival Veskijärve kaldal. Foto autor: Kert Kõivik

Kultuuriüritused

2017. aastast toimuvad iga-aastased ja mitu päeva kestvad Tõrva Tule-Päevad, mille raames leiavad linna territooriumil aset mitmed kontserdid, laadad, rahvaspordiüritused, näitused ja näiteks kohaliku astronoomiaklubi korraldatud avalikud teleskoobivaatlused. Tõrva Tule-Päevad kulmineeruvad Tõrva Veskijärvel ja selle ümbruses aset leidvate Tulede ööga. 2019. aastal toimus Tõrva keskväljakul suurejooneline Verdi "Reekviemi" ettekanne, mille puhuks püstitati keskväljakule ajutises telk-kontserdisaal.

1999. aastast on SA Tõrva Kirik-Kammersaali ja Ilmar Kõveriku korraldatud kultuuri- ja loodushariduspäevi "Las jääda ükski mets", mis seob omavahel kultuuri ja looduse läbi muusika, tantsu ja luuletuste.

Sport

Tõrva enimharrastatud spordialad on kergejõustik, orienteerumine, motosport, kelgutamine, suusatamine, jalgpall, võrkpall ja kettagolf.

Tõrva linnast on pärit odaviskaja Magnus Kirt (MM-hõbe ja EM-pronks), kes on Eesti odaviskerekordit uuendanud kokku viiel korral. Kirt valiti aastatel 2018 ja 2019 Eesti aasta meessportlaseks. Tõrvast on ka pärit odaviskaja Tanel Laanmäe, kes on 2015. aasta universiaadi kuldmedali omanik. Lisaks sellele on Laanmäe nimel mitmed juuniorite ja noorsooklassi Eesti rekordid odaviskes. Noor kergejõustikulootus ja noorteklasside rahvusrekordi omanik mitmevõistluses Romet Kivi valiti 2020. aasta Valgamaa kultuuripärliks. Lisaks on Tõrvat esindanud rahvusvahelistel tiitlivõistlustel odaviskajad Mirell Luik ja Marcella Liiv, kes on tulnud mitu korda Eesti meistriks. Peamine noorte kergejõustiklaste kasvulava on spordiklubis Viraaž, kus treeneritena tegutsevad Viljo Grauding ja Rein Mikk. Suurima võistlusena korraldatakse Tõrva-Helme kergejõustikupäeva olümpialastega, mis aastast 2015 kannab Peeter Kirti mälestusvõistluse nime. Traditsiooniline võistlus sai alguse 20. septembril 2008.

Varem on Tõrvas kuulsust kogunud kelgutamine. Peeter Kirdi eestvedamisel harrastati sportlikku kelgutamist aastast 1975. Kuna Tõrvas kelgurada puudus, treeniti ja võisteldi Lätis. Kirdi õpilastest tuntuimaks võib pidada Helen Novikovi, kes osales 1994. aasta taliolümpiamängudel Lillehammeris ja 1998. aastal Naganos, saavutades vastavalt 19. ja 20. koha.

Jalgpalliklubina tegutseb Tõrva JK, kes mänginud ka Eesti II liigas. Klubis treenivad nii meeste kui ka noorte võistkonnad.

Võrkpallielu edendab 1987. aastast perekond Loormani eestvedamisel tegutsenud Tõrva Võrkpalliklubi. Kasvandikest kuulsaim on Eesti meister ja karikavõitja ning Baltimaade meister Mari Loorman. 2018. aastast esindab meeste võrkpalli ka Tõrva Pall, kes on võitnud medaleid nii Valga kui ka Viljandi maakonna liigades.

Tõrva staadion

Motospordis on Tõrvale kuulsust toonud praegune vallavanem Maido Ruusmann, Janar Kadak, Ivo Sults ja Remee Raamets, kes kõik tulnud Baltimaade meistriks bagikrossis. Autorallis on olnud edukad Albert Veesaar, Karl Martin Volver ja Maico Tamm.

Kohalikest veteransportlastest on tuntumad Piret Granovskaja, Harry Mägi, Marje Vahtre, Harry Õispuu ja Rein Mikk. Populaarsetest liikumisharrastustest on lisaks Härma suusaradadele võimalik mängida Tõrva Gümnaasiumi vahetus läheduses kettagolfi, kus on 18 korviga rada.

Rajatised

2021. aastal avati Tõrva linnas täielikult renoveeritud staadion, mis on üks omanäolisemaid Eestis. Staadion annab võimaluse tegeleda peaaegu kõikide kergejõustikualadega ning lisaks on staadionil kunstmurukattega jalgpalliväljak, mis võimaldab mängida jalgpalli aasta läbi. Multiväljakul saab edendada tennise-, korvpalli-, jalgpalli- kui ka võrkpallioskusi. Rajati ka staadionit ja suusaradu ühendav sild üle Õhne jõe. Suusarajad on osa Tõrva ümbruses looklevatest terviseradadest, mis nimetati 2017. aasta parimaks tervisespordirajaks.

2021. aastal sai Tõrva Gümnaasiumi spordikompleks (kuhu kuuluvad spordihoone, Tõrva Veemõnula, staadion-palliväljak, välijõulinnak ja seikluspark) EOK tunnustatud spordikeskuseks. Tõrva linnas Riiska linnaosas asub spordisaal, kus viib treeninguid läbi spordiklubi Viraaž.

Üritused

Tõrvas on korraldatud mitu üleriigilist spordiüritust, mis on kohale toonud oma ala paremiku. 2008. aastast korraldatakse Tõrva kergejõustikupäeva olümpialastega, mis aastast 2015 kannab nime Peeter Kirdi mälestusvõistlus. Parimate tulemustena on võistlustel visanud Magnus Kirt oda 85.20 ja Gabor Mate heitnud ketast 65.65. Kuulsamatest sportlastest on kettaheiteringis võidukad olnud olümpiavõitja Gerd Kanter ja Martin Kupper. Võistlustel on osalenud ka maailmameister ja olümpiamängude hõbemedalist Piotr Małachowski ning olümpiamängude hõbemedalist Eḩsān Ḩadādī. Odaviskes on võitjaks kroonitud lisaks Magnus Kirdile ka Tanel Laanmäe ja Risto Mätas.

Suvituslinnale kohaselt on suviti Tõrvas korraldatud rannavollevõistlusi, millest kaalukamad on Eesti naiste meistrivõistlused. Lisaks on peetud ekstreemjooksuvõistlusi ja triatloneid.

Meedia

Ajalehe Tõrva Teataja esimene number ilmus 25. veebruaril 1922. See oli Tõrva asula esimene oma ajaleht ja ühtlasi esimene alevileht Eestis. Selle väljaandja ja toimetaja oli Tõrva esimene alevivanem ja linnapea Madis Reinenbuk, kes kirjutas ise märkimisväärse osa Tõrva Teataja artiklitest. Kui Tõrva Teataja majandusraskuste tõttu ilmumise 1927. aastal lõpetas, jätkas toimetaja kirjatükkide saatmist teistele Tõrvas ilmuvatele ajalehtedele nagu näiteks Helme-Tõrva Post (1926), Helme-Tõrva Elu (1927–1930) ja Helme-Tõrva Sõnumed (1930–1931).

1927. aastal ilmuma hakanud ajaleht Helme-Tõrva Elu, mille väljaandja oli A. Rondik ja vastutav toimetaja K. Tuvike, sai peamiseks kohalikuks infokandjaks enne II maailmasõda. Ajaleht ilmus kuni 1944. aastani. Ajaleht Helme-Tõrva Elu taaselustati 1997. aastal, kui ühinesid kaks väikest kohalikku lehte Tõrva Teataja (1995–1996) ja Helme Päevakiri (1995–1996) ning ühislehe peatoimetajaks sai Talvi Must. Ajaleht ilmus aastani 2014, kui otsustati ühendada ka Põdrala ja Hummuli piirkondade väiksemad väljaanded. Ajaleht muutus värviliseks, otsepostitusega väljaandeks ning nimeks sai Helme Kihelkonnaleht ning peatoimetajaks Egon Ilisson. Piirkonnaülene ajaleht oli ka osa ettevalmistusest omavalitsuste ühinemist silmas pidades.

Helme Kihelkonnaleht ilmus kuni aastani 2018, kui omavalitsuste ühinemise järel sai valla nimeks Tõrva vald ning ajalehe nimeks uuesti Tõrva Teataja. Toimetajana jätkas Egon Ilisson, kes on vastutav väljaandja tänaseni.

Tõrva Raadio on Tõrva linna noortevolikogu algatatud kohalik amatöörraadio, mis tegutseb periooditi. Raadio omanik oli kuni 2015. aasta kevadeni Tõrva linnavalitsus, pärast seda MTÜ Tõrva Noorte Liit. Esimest korda töötas Tõrva Raadio 2014. aasta augustis Tõrva tulepäevade raames. Esimesena oli raadioeetris 6. augustil 2014 praegune Eesti Kõrgema Lavakunstikooli tudeng Hardo Adamson. Raadiojaam töötab igal aastal paarinädalase perioodi vältel suvel ja talvel ning 2022. aasta suvel alustatakse XVII perioodi. Alates III hooajast on raadio sagedus olnud 90,0 MHz ning leviala Tõrva lähiümbrus ning raadio on läbi interneti kuulatav üle planeedi. Alates veebruarist 2022 on raadio peatoimetaja Roosi Rahnu.

Haridus

Tõrva Gümnaasium

 Pikemalt artiklis Tõrva Gümnaasium

Tõrva Gümnaasium

Tõrva Gümnaasium alustas tööd 15. novembril 1917 erakoolina. Aastatel 1937–1938 ehitati koolimaja ulatuslikult ümber. Hilisem juurdeehitis valmis 1979. aastal, mis andis koolile juurde 19 õpperuumi ja söökla. 1985. aastal alustas siis Tõrva Keskkooli nime kandnud kooli ruumides tööd muusikakool. Tõrva Muusikakool tegutseb gümnaasiumi ruumides tänapäevalgi.

1999. aastal võttis Tõrva linnavolikogu vastu otsuse liita Tõrva Gümnaasiumiga Patküla Põhikool. Patküla Põhikool oli asutatud 1767. aastal Patküla mõisa kodukoolina. See oli Helme kihelkonna üks vanemaid koole ja kuni sulgemiseni 2003. aastal üks vanemaid tegutsevaid koole Eestis.

Tõrva Gümnaasiumi juurdeehitust rahastati põhiliselt Euroopa Regionaalarengu Fondist. Juurdeehitis valmis 2005. aasta kevadel ja avati pidulikult 1. septembril 2005. Seal paiknevad poiste ja tütarlaste tööõpetuse ruumid, spordi-, jõu-, aeroobika- ja lauamängude saal ning spordisaalide riietusruumid ja abiruumid.

Tõrva Gümnaasiumi ruumides tegutsevad mitmed huviringid ja AO eksamikeskus. Koolis on võimalik õppida prantsuse keelt, tegeleda rahvatantsu ja käsitööga. Gümnaasiumis õpib ligi 500 õpilast ja töötab üle 40 õpetaja. Alates 1989. aastast on Tõrva Gümnaasiumi direktor Ivar Hanvere.

2021. aasta sügisel valmis kooli loodeservas spaa/ujula Tõrva Veemõnula, kus toimuvad ka kooli ujumistunnid.

Tõrva Muusikakool

 Pikemalt artiklis Tõrva Muusikakool

Tõrva Muusikakool tegutseb alates 1. septembrist 1985 Tõrva Gümnaasiumi ruumides. Muusikakoolis õpitakse individuaaltundides (saab õppida klaverit, viiulit, kitarri, kannelt, akordionit, plokkflööti, klarnetit ja saksofoni) ja rühmatundides (solfedžo, muusikalugu, ansambel). Tegutsevad ka ansamblid: õpilaste rahvamuusikaansambel, kitarriansambel, viiuliansambel (vajaduse korral mängivad koos noored õppurid, vilistlased ja õpetajad), klaveriansamblid (neljal ja kuuel käel) ning õpetajate ansamblid (klaveriduo, akordioniansambel, rahvamuusikaansambel, saateansamblid).

Koolis töötab 10 õpetajat ja õpib 69 õpilast.

Lasteaed Tõrvalill

Tõrva sovhoosi lasteaed avati 8. aprill 1968. Tollal töötas lasteaias üks sõime- ja üks aiarühm. 1972. aastal sai hoone juurdeehituse ning sellest ajast töötab majas üks sõimerühm ja kaks aiarühma. Majal on oma katlamaja. Alates 1992. aastast oli lasteaed Tõrva linna haldusalas ja alates 2017. aasta haldusreformist Tõrva valla haldusalas. 2021/2022. õppeaastal oli lasteaias kolm rühma 59 lapsega. Lasteaia direktor on Ede Truu.

Lasteaed Mõmmik

Tõrva lasteaed Mõmmik asub Tõrvas Riiska linnaosas ja asub selleks otstarbeks 1975. aastal ehitatud hoones, mille läheduses on mets ja Riiska järv. Lasteaed avati 20. oktoobril 1975 majanditevahelise lasteaiana. 1992. aastal läks lasteaed Tõrva linna haldusalasse ja alates 2017. aastast on see Tõrva valla haldusalas. 2021/2022. õppeaastal käis Mõmmiku lasteaias 125 last. Lasteaia direktor on Lisanna Kaar.

Huvitegevus

Foto Orioni udukogust (M42) Tõrva Astronoomiaklubi teleskoobi vahendusel.

Tõrvas koordineerib huvitegevust koostöös Tõrva Vallavalitsusega Tõrva Avatud Noortekeskus (Tõrva ANK), mis on Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduste liige. Tõrva ANK-i juhataja on Annelore Hirschon.

Tõrva noortekeskus asub Tõrva linnas endise Patküla Põhikooli hoones. Noortekeskuse hoone renoveeriti 2011. aastal. Tõrva noortekeskuses on noorte huvitegevuseks kolm korrust. Olemas on avatud ala suhtlemiseks, puhkamiseks, muusika kuulamiseks jne. Veel on majas köök, bändi- ja seminariruum. Kolmandal korrusel on ruumikas saal, kus saab läbi viia suuremaid üritusi. Võimalik on mängida piljardit, õhuhokit, lauajalgpalli ja lauatennist. Samuti saab mängida lauamänge, mängukonsooliga ning tegeleda kunsti ja käsitööga. Majas on tantsu-, animatsiooni-, digikunsti-, meedia-, bändi-, pääste-, teatri- ja robootikaring. Samuti tegutseb taekwondo huviring. Kasutada saab arvuteid. Noori toetab kaks noorsootöötajat ja juhataja ning robootikaringi juhendaja. Tõrva noortekeskusel on ka suur väliala, kus on rulapark, korvpalli- ja jalgpalliväljak ning madalseiklusrada.

Alates 2018. aasta algusest tegutseb vallas Tõrva Astronoomiaklubi, kus populariseeritakse astronoomiat: kirjutatakse teadusartikleid, tegeldakse vabavaralise astrofotograafiaga ja avalike teleskoobivaatlustega. Alates 2020. aasta sügisest viib astronoomiaklubi koostöös Tõrva valla ja Tõrva avatud noortekeskusega vallas läbi noortele suunatud astronoomiaringi. Ringi kogunemiskohaks on kultuuripubi Juudas. Klubi juriidiliseks asutajaks on Tõrva vallas teaduse populariseerimisega tegelev MTÜ Tähetipp.

Turism

Majutusteenust pakub Tõrvas kokku kuus hotelli, hostelit ja kodumajutust: Hotell de Tolly, Hotell Pigilinn, Ülle Kodumajutus, Airi Kodumajutus, Misjonimaja Hostel ja Spordiklubi Viraaž Hostel. Kokku leidub linnas üle 80 ööbimiskoha, millele suviti lisanduvad renditavad telkimiskohad.

Toitlustust ja meelelahutust pakuvad kohvikud, restoranid, baarid ja bistrood: Kairi Kohvik, Tõrva kõrtsihoone ruumides töötav bistroo Musta Kõutsi Kõrts, kohvik Läti Saatkond, välikohvik Supelung, Kesklinna kohvik, bistroo Väike Tõnisson ja pubi Juudas.

Suuremad vaatamisväärsused on Tõrva Tantsumägi, Vanamõisa ja Riiska järv, Tõrva kirik-kammersaal, Tikste ürgorg, Tõrva kõrtsihoone, Tõrva keskväljak, Tõrva Veskijärve ümbrus ja Õhne jõgi.

Alates 2021. aastast on Tõrva kesklinnas asuva ringtee ja keskväljaku aladele püstitatud kogu suve vastu pidavaid liivaskulptuure, mille autor on Läti liivaskulptor Agnese Rudzite-Kirillova. 2022. aasta kevadel jõudis Tõrva linna ehitatud Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi näoga "vabadusesamba" skulptuur nii üleriigilisse, Ukraina kui ka Vene meediasse.

Ajalugu

Muinasaeg

Helme kihelkond oli üks vanemaid kihelkondi Eestis. Helme esineb kirjalikus ürikus esimest korda 1329. aastal. Nüüdseks Tõrva linna põhjaküljel asuvat Tantsumäe linnamäge peetakse muistsete eestlaste maalinnaks, mis oli üks ümbruskonna ja kogu Lõuna-Sakalamaa tähtsamaid keskusi. 1930. aastal avastas Tõrva Gümnaasiumi õpetaja Ernst Karolin Tantsumäelt muistse linnusepaiga, mille ehitamise ajaks arvatakse olevat 12.–13. sajand. Nüüd on linnusepaiga lähiümbrus populaarne suviste laulu- ja tantsupidude korraldamise paik.

Aastad 1834–1914

Tõrva vesiveski, Veski tänav 9

Esimesed teated Tõrvast on aastast 1834 mõisale kuulunud kõrtsihoone kohta, mis asus Valga, Pärnu ja Tartu maantee ristumiskohal. Alul oli kõrts puitmaja, kuid pärast 1890. aasta põlengut ehitati see ümber maakivihooneks. Nüüdseks on kõrtsihoone renoveeritud ja seda peetakse üheks Tõrva linna sümboliks.

1871. aastal hakkas Helme ja Patküla mõisa omanik Alexander Oskar von Stryk, kellele kuulus tollast kõrtsihoonet ümbritsev mets, soovijaile raiesmikaladele krunte müüma. Esimesed elumajad püstitati praeguse Veski, Viljandi ja Tartu tänava ristumiskoha piirkonda aastatel 1875–1892.

Asula kasvas paralleelselt talumajandusega. Tõrva kõrtsi ümber tekkinud uuest maakeskusest said Helme taluperemehed palgata sulaseid ja karjaseid, samuti peeti seal regulaarselt laatasid. 1890.–1892. aastal oli Tõrva paarikümne maja ja umbes 400 elanikuga asula, 1909. aastaks oli Tõrvas juba 150 maja 1750 elanikku.

1892. aastal asutati Tõrva Priitahtlik Pritsi Selts, mille hooned kujunesid ümbruskonna seltsi- ja kultuurielu keskusteks. 1904. aastal asutati Helme Laenu-Hoiu Ühisus, mis oli üks esimesi ühistegelikke rahaasutusi Eestis. 1908. aastal asutati Helme-Tõrva Haridusselts, mis sai Helme laulu- ja mänguseltsilt koguka raamatukogu: 454 raamatut 517 rubla väärtuses. Helme-Tõrva Haridusseltsi esimeheks ja raamatute hooldajaks valiti Helme kihelkonnakooli juhataja August Krimm ja kirjutajaks õpetaja Jaak Parik. Tõrva raamatukogu avati 20. detsembril 1909.

Esimene maailmasõda ja Eesti vabadussõda

Esimese maailmasõja ajal toimus linnas laialdane mobilisatsioon, millele vaatamata avati 15. novembril 1917 Tõrva Gümnaasium. Bolševike võimuhaaramisel aastal 1917 hakati organiseerima Punakaarti ja seati sisse kohalik tribunal, mis tegutses kuni Saksa okupatsioonivägede saabumiseni 1918. aasta veebruaris.

Kui sakslased 1918. aasta detsembris Eestist lahkusid, tekkis Helme-Tõrva piirkonnas paariks nädalaks olukord, kus Eesti valitsuse võim Tõrvani ei ulatunud, kuid punased ei olnud sinna veel jõudnud. Detsembri viimastel päevadel okupeerisid punased Helme-Tõrva, kuid nende edasitung peatati Kärstna all. Eesti vägede pealetungil punaste vastu kaotati ja vabastati Tõrva kokku kolm korda. Lõplikult vabastati piirkond 30. jaanuaril 1919. Vabadussõja edasine sõjategevus Helme ja Tõrva asulat otseselt ei puudutanud.

Helme-Tõrva piirkonnast on pärit mitu Vabadussõjas juhtpositsioonidel olnud ohvitseri: kindralmajorid Jaan Soots ja Aleksander Jaakson, kindralleitnant Paul Lill, kolonelleitnant ja scoutspataljoni juht F. Pönka. 14. oktoobril 1928 püstitati rahvalt kogutud rahaga Tõrva Gümnaasiumi parki piirkonnas langenud vabadussõjalastele pühendatud mälestussammas (rahvasuus Juku), mille järelmaksed kestsid 1937. aastani.

Iseseisvusaastad

Tõrva kesklinn umbes 1928. aastal. Foto vasakus servas on ajalooline Tõrva kõrtsihoone.

Iseseisvuse päevil arenes Helme-Tõrva piirkond jõudsalt. Tõrva oli 1920. aastatel Eesti kõige kiiremini kasvav asula. Linn muutus omaette haldusüksuseks 1. septembril 1921, kui sellele anti aleviõigused. Riiklike ehituslaenude kehtestamine soodustas 1922. aastal Tõrvas hoogsat ehitustegevust, mille käigus ehitati ainuüksi 1930. aastatel üle saja uue elamu. 1922. aastal oli Tõrvas 1810 elanikku (795 meest ja 1015 naist), 1932. aastal aga juba 2482 (mehi 1063, naisi 1419).

2. juulil 1926 kinnitati Eesti Vabariigi Valitsuse otsusega elanikkonna nõudmisel ja soovil Tõrva alev Tõrva linnaks. Tegelikult hakkas Tõrva linnana funktsioneerima 1. jaanuaril 1927, mil sellele anti linnaõigused. Alul vaieldi linna nime ümber, sest rahvasuus olid Tõrva kõrval kasutusel veel Tökatialev ja Pigilinn. Pakuti ka Helme nime, kuid viimaks jäädi siiski Tõrva juurde.

Helme-Tõrva piirkonnakeskus oli Tõrva linn, mille elanike arv kasvas aastaks 1940 üle 3000. Linnas suuremaid tööstusettevõtteid ei olnud, aga oli palju käsitöölisi: ligi 20 rätsepat, 10 kingseppa, 5 kellasseppa, 3–4 fotograafi. Aktiivseid taksosid oli linnas 6–7 ja kauplusi üle 50. Linnas tegutses kaks panka: Helme Ühispank ja Tõrva Ühispank (praegune haigla).

1934. aastal lubasid vapsid ehitada Tõrvasse kiriku, milleks oleks Eesti sõjaväelane (kindralmajor) ja poliitik Andres Larka annetanud miljon senti.

Linnas tegutses gümnaasium (rekonstrueeriti 1938. aastal) ja algkool. 1922. aastal anti linnas välja kohalikku ajalehte Tõrva Teataja, mille iga jäi majanduslikel põhjustel lühikeseks. Linnas oli rahvakohus, politseijaoskond, Helme vallavalitsus. Arste tegutses neli või viis ja vanadekodusid kaks. Muret tekitas kohaliku haigla puudumine.

Tõrval oli bussiühendus lähemate linnadega ja plaaniti ehitada ka kitsarööpmeline raudtee Valgast läbi Tõrva Abja-Paluojani. Peamine rahva kooskäimise paik oli kohaliku tuletõrjemaja mahukas saal. Tõrvas tegutses tenniseklubi ja tegeleti purilennundusega. Lisaks oli linnal oma elektrijaam ja mitu veskit.

Tõrva linna arengu alus oli Helme valla jõukas põllumajandus, mis pakkus tööd nii kaupmeestele kui ka käsitöölistele. 1934. aastal rajati parke ja puiesteid, 3. juulil 1936 hakati ehitama Tõrva linna raekoda. 1. detsembril 1938 valmis Helme Ühispanga hoone ja 14. mail 1939 pandi nurgakivi Tõrva Ühispanga hoonele. Vabariigi Valitsuse otsusega 21. aprillist 1937 tunnustati Tõrva linn suvituskohaks, enne II maailmasõda oli Tõrva kujunenud aed- ja suvituslinnaks. 1940. aastaks oli linnas ligi 3200 elanikku ja umbes 440 maja.

Teine maailmasõda

Esimene Nõukogude okupatsioon kestis ühe aasta, aga tõi kaasa natsionaliseerimise, mille käigus võeti suurematelt taludelt ära maa. Juuniküüditamise ajal küüditati Helmest 13 inimest, Tõrvast märksa rohkem. Valdav osa küüditatud meestest lasti maha või surid Nõukogude vangilaagrites. Suuremaid lahinguid sõja algusaegadel Tõrva-Helme lähistel ei toimunud, kuigi Punaarmee taganemise käigus tapeti mõnigi elanik.

Tõrva kesklinn umbes 1944. aastal. Teise maailmasõja käigus hävines ligi pool Tõrva hoonetest.

Saksa okupatsioon möödus üsna rahulikult. Rängalt sai Tõrva kannatada 1944. aasta septembris, kui ägedad lahingud Väikese Emajõe joonel kestsid mitu nädalat, misjärel taganevad sakslased hävitasid Tõrvas üle kolmandiku kõigist hoonetest. 1944. aasta sügisel purustati linn pommitamisel, hävis ligi pool hoonetest.

Nõukogude Liidu okupatsioon

Uue okupatsiooni massiküüditamise käigus 1949. aastal küüditati Helme vallast olemasolevatel andmetel 127 inimest.

Tõrva Vabadussõja mälestussammas

Pärast märtsiküüditamist loodud kolhoosides oli olukord 1950. aastatel masendav: toodang vähenes ja inimesed töötasid peaaegu palgata. Olukord hakkas paranema Hruštšovi võimuletulekuga 1956. aastal. Suurem osa Tõrva kesklinna purustatud kivihoonetest õnnestus taastada. Aastatel 1950–1959 oli Tõrva kohaliku rajooni keskus, 1954. aastal valmis kinoteater Koit. Kaubandus kontsentreerus asutatud Tõrva Tarbijate Kooperatiivi kätte. Asutati Tõrva haigla.

Helme-Tõrva muutus Valga rajooni üheks jõukamaks piirkonnaks. 1956. aastal moodustati Valga KEK, suurtööstus Tõrvas, mis lasi ehitada uusi elamurajoone, nagu näiteks Tõrva Riiska linnaosa. 1963. aastal rajati Helme võitööstuse alusel Valga Piimatoodete Kombinaat.

Haridus vaatamata sageli vahetuvale sisule arenes: Tõrva Gümnaasium sai juurdeehituse, rajati kaks lasteaeda. Aktiivselt ja üsna iseseisvalt tegutses Tõrvas Aianduse ja Mesinduse Selts L. Tangsoo ja L. Nagelmaa juhtimisel. Seltsiliikmete aktiivsel kaasalöömisel avati endises Helme pastoraadis 1979. aastal Helme Koduloomuuseum.

Taasiseseisvumine

Gorbatšovi perestroika mõjul elavnes Tõrvas järsult rahvuslik-poliitiline elu. 1987. aastal asutati Helme-Tõrva Muinsuskaitse klubi ja 1988. aastal Rahvarinde tugirühm, kelle ettevõtmisel korraldati 16. oktoobril 1988 rahvakoosolek, mille käigus peeti kõnesid ja taasavati 24. veebruaril 1939 endise Patküla vallamaja juurde pandud mälestustahvel Vabadussõjas langenuile. Tahvel oli olnud peidus kogu okupatsiooniaja.

Balti keti toimumisajaks 23. augustil 1989 pakkusid kõik piirkonna asutused ja organisatsioonid kasutada oma transpordivahendeid. Võeti osa kodanike komiteede liikumisest. Suuremaks rahvuslikuks ürituseks kujunes Helme-Tõrva piirkonnas Vabadussõjas langenute mälestussamba taastamine, sambast oli säilinud ainult üks aluskivi. Rahva aktiivsel toetusel ning mitme asutuse ja organisatsiooni rahalise abiga suudeti initsiatiivrühma (H. Villemson, P. Laipaik, A. Parts, J. Loorits) eestvedamisel sammas taastada kujur A. Elleri ja kiviraidur R. Toominga rekonstrueeritud kujul. See avati 23. juunil 1990.

1991. aasta putši ajal oli Tõrva piirkond rahulik ja 20. augustil 1991 kuulutati välja Eesti Vabariigi taasiseseisvus.

Tõrva linna omavalitsuslik staatus kinnitati 30. jaanuaril 1992.

• 
  Tõrva Veskijärve ala
• 
  Tõrva piiril voolav Õhne jõgi. Vasakul ülal paistab Tõrva Riiska linnaosa (rahvasuus KEK)
• 
  Tõrva keskväljak ja Tõrva vallavalitsuse hoone (vasakul)
• 
  Tõrva keskel asuv ringtee ja ajalooline Tõrva kõrtsihoone (keskel vasakul)
• 
  Taastatud Tõrva Vabadussõja mälestussammas

Elanike arvu dünaamika

• 1940: 3128 (1387 meest ja 1741 naist; 1. jaanuar, aadressibüroo andmed)
• 2006: 3112 (1. jaanuar)
• 2008: 3101 (statistikaameti andmed)
• 2010: 3099 (statistikaameti andmed)
• 2011: 2729 (1238 meest ja 1491 naist; 2697 eestlast (98,8%); rahvaloenduse andmed)
• 2014: 2913 (rahvastikuregistri andmed)
• 2015: 2855 (rahvastikuregistri andmed)
• 2020: 2977 (rahvastikuregistri andmed

Vaata ka

• Tõrva Immanueli kirik
• Tõrva linnavolinike loend 1934
• Tõrva JK
• Tõrva Raadio
• Tõrva Noortevolikogu
• Tõrva astronoomiaklubi