Trikāta vald
Trikāta vald (läti keeles Trikātas pagasts) on vald Lätis Valmiera piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Strenči linnaga, Brenguļi, Valmiera, Jērcēni ja Plāņi vallaga ning Smiltene piirkonna Smiltene ja Blome vallaga.
Trikāta vald | |
---|---|
läti Trikātas pagasts | |
Pindala: 113,1 km² | |
Elanikke: 826 (1.01.2024)[1] | |
Rahvastikutihedus: 7,3 in/km² | |
Keskus: Trikāta | |
Valla pindala on 113 km². 2016. aasta seisuga elas seal 952 inimest.[2] Valla keskus on Trikāta küla.[3]
Ajalugu
muudaValla aladel oli varem seitse mõisa: Dutka mõis (Dutkenhof), Lipšukalnsi mõis (Lipskaln), Lubi mõis (Lubbenhof), Tiepole mõis (Witkop), Trikāta mõis (Trikaten), Vecvāle mõis (Alt-Sackenhof) ja Trikāta kirikumõis.[4] Aastal 1935 oli valla pindala 301,3 km², elanikke oli seal 3035.[5] 1945. aastal moodustati vallas Taure, Trikāta ja Vāle külanõukogu, kuid juba samal aastal Taure külanõukogu likvideeriti ja selle maad liideti Trikāta külanõukoguga. Aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1965 liideti sovhoosi Plāņi maad Plāņi külanõukoguga. Aastal 1975 likvideeriti Vāle külanõukogu ja selle maad liideti Trikāta külanõukoguga, osa ka Plāņi külanõukoguga. Aastal 1979 liideti osa Plāņi külanõukogu maadest Trikāta külanõukoguga. Aastal 1981 liideti osa külanõukogu maadest Brenguļi külanõukoguga.[6] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. Aastatel 2009–2021 kuulus vald ainsa Valka rajoonist pärineva vallana Beverīna piirkonda.
Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Trikāta muinaslinnus ja Trikāta ordulinnus, sealne luteri kirik, kaasa arvatud altar, kantsel ja Kristust kujutav reljeef, pastoraat ja selle ahi, samuti ka Libirti muinaskalme ja Atpiļi ohvritamm.[7] Kohaliku kaitse all on Trikātas asuv keskaegne kindlustus Zviedru saliņa, samuti ka Lūsase keskaegne kalmistu ja Ķikuti muinaskalmed.[8]
Loodus
muudaValla suurimaks jõeks on selle loodepiiril voolav Koiva jõgi, teine tähtsam jõgi on selle lisajõgi Abuls. Olulisemad jõed on veel Abulsi lisajõed Lisa ja Nigra. Suurim soo vallas on 850 hektari suurune Kačori soo, teised tähtsamad sood on veel 131 hektari suurune Dutka soo, 161 hektari suurune Mežitese raba ja 2149 hektari suurune Mārsnēni soo, mis asub vallas aga vaid osaliselt.[9] Valda jääb ka Baltimaade suurim harilik vaher – Rūtiņase vaher, mille kõrgus on 24 meetrit ja ümbermõõt 6,04 meetrit.[10] Looduskaitse all on veel Slāži mänd, Mūrnieki pärn ja Atpiļi ohvritamm. Vallas asub arvukalt nimetuid põlispuid nii Trikātas kui ka Strenči lähistel Koiva kaldal. Valla põhjaosa asub Ziemeļgauja kaitstaval maastikul.[11]
Asustus
muudaAastal 2011 elas vallas 870 lätlast, 53 venelast, 31 valgevenelast, 3 ukrainlast, 5 poolakat ja 7 leedulast.[12]
Valla külad on:
Küla | Küla tüüp | Elanike arv[13] |
---|---|---|
Dutka | mazciems | 75 (2007) |
Trikāta | vidējciems | 311 (2021) |
Ūdriņas | mazciems | 23 (2020) |
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[13]
-
Trikāta ordulinnuse varemed
-
Trikāta esmamainimise mälestuskivi
-
Trikāta laululava
-
Sild üle Abulsi jõe
Viited
muuda- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
- ↑ Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās
- ↑ http://www.beverinasnovads.lv/index.php/kontakti (vaadatud 29.04.2017)
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. juuni 2017. Vaadatud 29. aprillil 2017.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ "Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. detsember 2021. Vaadatud 3. veebruaril 2019.
- ↑ "Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. detsember 2021. Vaadatud 3. veebruaril 2019.
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. juuni 2017. Vaadatud 29. aprillil 2017.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ http://www.dabasretumi.lv/Pieminekli/Koki/Rutinu.htm
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ 13,0 13,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.