Trikāta mõis
See artikkel on Trikāta mõisast; linnuse kohta vaata artiklit Trikāta ordulinnus. |
Trikāta mõis (saksa keeles Schloß Trikaten, läti keeles Trikātas muiža) oli rüütelkonnamõis Liivimaal Valga kreisis Trikāta kihelkonnas. Tänapäevase haldusjaotuse järgi asub mõisasüda Lätis Valmiera piirkonnas Trikāta vallas Trikāta külas.
Ajalugu
muudaPärast Liivimaa Rootsi võimu alla minekut doneeris kuningas Gustav II Adolf peaaegu terve Trikāta kihelkonna kantsler krahv Axel Oxenstiernale. Mõisate reduktsiooni käigus sai sellest valdusest riigimõis.
1725. aastal doneeris keisrinna Katariina I mõisa koos teiste kihelkonna valdustega Liivimaa rüütelkonnale. Pärast asehalduskorralduse kehtestamist võeti mõis 1786. aastal riigile.. Pärast Katariina II surma taastas tema poeg Paul I asehalduskorra eelse olukorra ja mõis anti 1797. aastal rüütelkonnale tagasi. Viimase valdusõigust kinnitati 1810. aasta ukaasiga.
Mõisa suurus
muudaBienenstammi andmetel oli mõisa suurus aastal 1816 17 ja 1/2 adramaad, sellele allus 273 mees- ja 323 naishinge.[1] Ühtlasi allus sellele Starke karjamõis. Aastal 1688 oli mõisa suurus (koos Lipšukalnsi mõisa ja Lubi mõisaga) 33 ja 1/4 adramaad, sama oli mõisade suurus aastal 1734. Aastal 1758 kuulus mõisale 17 ja 1/2 adramaad, aastal 1823 oli adramaid 14 ja 1/4.[2] Aastal 1832 oli mõisal adramaid 14 ja 3/4, aastal 1881 oli neid aga 2 ja 77/80, lisaks allus mõisale 16 ja 67/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.[3]
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Von H. von Bienenstamm. Riga, bei Deubner, 1826. Riga, gedrukkt in der Müllerschen Buchdrukkerei. Riga : Deubner, 1826 lk. 273
- ↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 282.
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 420.
Kirjandus
muuda- Sakk, Ivar. Läti mõisad. Reisijuht. Tallinn: EVG Print, 2006. Lk 83.