Mine sisu juurde

Kondopog

Vikipedii-späi
Kondopog
Кондопога (ven.)
Kondupohju (karj.)
Kontupohja (suom.)
Lidnanznam
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2020) 29,128 ristitud
Pind 11 km²
Kondopog Кондопога (ven.) Kondupohju (karj.) Kontupohja (suom.)
Pämez' Dmitrii Deribin
(reduku 2022—)
Telefonkod +7−81 451-xx-xxx
Avtokod 10
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Kondopog (ven.: Ко́ндопо́га, karj.: Kondupohju, suom.: Kontupohja) om Venäman lidn da lidnankund Karjalan Tazovaldkundan suves. Se om Karjalan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Kondopogan rajonan administrativine keskuz (vspäi 1927), mülüb rajonha.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1563. Se sai lidnan statusad vl 1938. Suren sodan aigan oli okkupiruidud Suomenman sodavägil (3. kül'mku 1941 — 28. kezaku 1944).

Kondopog šingotase cellülozbumagaižel kombinatal[1], gidroelektrostancijal, rajonan turizman magaduzkeskuseks.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidnan fotokuva kaimdajaspäi

Lidn sijadase Änižen lodehližel randal (Kondopogan laht), 60 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Petroskoihesai om 46 km suvhe orhal, 54 km «Kol»-avtotedme vai raudtedme.

Klimat om ven meren klimatan pirdoidenke. Paneb sadegid 580 mm vodes, enamba kezakus-sügüz'kus (60..85 mm kus), vähemba vilukus-keväz'kus (20..30 mm kus).

Berözovk-žilo (633 rist. vl 2013) mülüb lidnankundha Kondopogan ližaks.

Lidnankundan londuseližed varad oma mramor, raudkivend, šebin', lete, kala, reskvezi.

Vl 1939 lidnan eläjiden lugu oli 13 374 ristituid. Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 32 987 ristituid. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 36..37 tuhad eläjid vll 1989−2001 (37 400 rist. vl 1992). Vl 2018 lidnan ristitišt oli 30 299 eläjad.

Ortodoksižen hristanuskondan koume pühäpertid[2] oma olmas lidnas: Pühän Jumalanmaman Sündundan jumalanpert' (saudihe vll 2004−2009), Sündun Sretenjan jumalanpert' (om letud vll 1994−1995 tehnižen sauvusen sijas), Kaikiden Pühämehiden časoun' (2001).

Petroskoin mectehnižen tehnikuman Kondopogan palakund[3] (edel 2019. vot Kondopogan tehnikum) i Olimpižen varan valdkundaline škol[4] oma lidnan professionaližen opendusen aluzkundoikš.

Lidnankundan pämez' om sen Nevondkundan ezimez'. Edeline lidnan pämez' om Dmitrii Zacepin (reduku 2018 — reduku 2022). Valerii Anhimov radoi lidnan administracijan pämehen vll 2009−2018. Sid' likvidiruihe lidnan administracijad, rajonan tobmuz tegeb sen velgusidme.

  1. Kondopogan cellülozbumagaižen kombinatan sait (aokcbk.ru). (ven.)
  2. Kondopogan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  3. Kondopogan palakund Petroskoin mectehnižen tehnikuman lesteh10.ru-saital. (ven.)
  4. Olimpižen varan valdkundaližen školan sait (olimp-karelia.ru). (ven.)



Karjalan Tazovaldkundan lidnad
Anus-lidn | Belomorsk | Kem' | Kondopog | Kostamukš | Lahdenpohj | Medvežjegorsk | Petroskoi | Pit'krand | Pudož | Segež | Sojärv | Sortaval