Quartär
Erscheinungsbild
Tekst üüb Öömrang |
< Neogen | Q u a r t ä r föör 2,588 miljuun juaren bit daalang | ||||||||||||||||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
(soföl üs daalang) | ||||||||||||||||||||||
(ca. 70 % faan daalang) | ||||||||||||||||||||||
(3 °C maner üs daalang) | ||||||||||||||||||||||
|
At Quartär as det jongst eerdtidjääler. Diar spelet ham det histoore faan a minsken uf.
Naier iindialang
[Bewerke | Kweltekst bewerke]- Süsteem: Quartär (2,588–0 mya)
- Seerie: Pleistozän (2,588–0,0117 mya)
- Kirew: Gelasium (2,588–1,806 mya)
- Kirew: Ualpleistozän (Calabrium) (1,806–0,781 mya)
- Kirew: Madelpleistozän (Ionium) (0,781–0,126 mya)
- Kirew: Jongpleistozän (Tarantium) (0,126–0,0117 mya)
- Seerie: Holozän (0,0117–0 mya)
- Kirew: Präboreal (9610 – 8690 v. Chr. )
- Kirew: Boreal (8610 – 7270 v. Chr. )
- Kirew: Atlantikum (7270 – 4500 v. Chr. )
- Kirew: Subboreal (4500 – 800 v. Chr. )
- Kirew: Subatlantikum (800 – 27 v. Chr. )
- Seerie: Pleistozän (2,588–0,0117 mya)
Luke uk diar
[Bewerke | Kweltekst bewerke] Commonskategorii: Quartär – Saamlang faan bilen of filmer