Ceres
Ceres (sümbol: 
)[1] om kääbätshod'otäht ni kõgõ suurõmb Marsi ja Jupitõri vaihõl olõvan astõroidõ vüün ollõv taivatäht. Pia 945 km läbimõõt tege Ceressest kõgõ suurõmba Neptuuni lindamistii seenpuul olõva kääbätshod'otähe. Tegemist om suurusõlt 33. teedäqolõva objektiga mi pääväsüsteemin ja seo om ainukõnõ kääbätshod'otäht' Neptuuni lindamistii seen.
Ceres sais kuun kivist ja iäst ni kaald umbõs kolmasjago terve astõroidivüü massist. Ceres om ainukõnõ objekt terven astõroidivüün, miä om hindä rasõhusõst tsõõrikus muutunuq. Cerese tähesuurus Maalt kaiõn om umbõs 6,7 kooniq 9,3 ni Cerest olõ-õi tuuperäst pall’a silmägaq nätäq.
Ceres tunnus olõvat jagonu eräldesaisvas kivist jüväs ja iäst vaihõvüüs, mink all või ollaq vetel maa-alonõ jätüs ilmamerest. Päälüs om arvadaq sego vii iäst ja tõisist mineraalõst nigu karbonaadõst ni savimineraalõst. 2014. aastaga vahtsõaastakuun mõõdõti viitossu purdsahuisi mitmõst Cerese piirkunnast. Tuu oll' innenägemäldäq, selle et hariligult ajavaq viitossu vällä õnnõ komeediq, mitte suurõq astõroidivüü objektiq.
Ceres om edimäne lövvet astõroid. Tä löüdse 1. vahtsõaastakuu pääväl 1801 Pizzai Giuseppe. Edimält nimetedi Ceres võlssi plannõtis, a aastak ildampa tuust nimest üteldi ärq. 24. põimukuul 2006 nimet' riikevaihõlinõ astronoomialiit Crese kääbätshod'otähes, a asteroidis jääs tä iks viil.
| Pääväsüstem | |
|---|---|
| Hod'otäheq: | Merkuur | Veenüs | Maa | Marss | Jupitõr | Saturn | Uraan | Neptuun |
| Kääbätshod'otäheq: | Ceres | Pluuto | Eris | Haumea | Makemake |
| Muuq: | Päiv | Kuu |