Mine sisu juurde

Valikuline faktide esitamine

Allikas: Vikipeedia
Näide faktinoppest, mida võib kasutada kliimaskeptitsismi populariseerimise võttena. Graafiku x-teljel on näidatud aastaarvud ning y-teljel maapinna ja ookeani temperatuuride suhteline muutus ülemaailmses kontekstis (mõõtmisandmete allikas: NASA[1]). Valides x-teljel sobivat lõiku, võib panna vaatlejat uskuma, et kliimasoojenemise trend pole statistiliselt oluline.

Valikuline faktide esitamine (faktinope) on mitteformaalse arutlusvea tüüp ja sageli ka demagoogiline võte, mille puhul juhitakse tähelepanu üksikutele faktidele või juhtumitele, mis toetavad teatud teooriat või arvamust, ning ignoreeritakse ülejäänud infot.

Ingliskeelne vaste cherry picking illustreerib seda nähtust viljade korjamise analoogiaga: kui kirsipuult noppida vaid küpseid vilju, võib välisvaatlejale jääda korjatud kirsside põhjal mulje, et kõik viljad puu otsas on küpsed.[2][3][4][5]

Faktinope võib olla tahtlik või tahmatu ning seda liigitatakse mõnikord ka kinnituskalduvuse alatüübiks. Faktinopet esineb nii pseudoteaduslikus argumentatsioonis, mis vastandab ennast klassikalisele teadusele (nt evolutsiooniõpetuse eiramine, kliimamuutuste eiramine), kui ka teadusliku väärkäitumise (ingl k scientific misconduct) alatüübina, kus püütakse näidata mudeli või hüpoteesi kehtivust, sobitades analüüsitud andmeid teatud mustrit jäljendama või tekitades infofiltrite süsteemi, mis võimaldab lõppjäreldusi teha vaid kallutatud valimi alusel.[6][7][8][9]

Samuti võib faktinope olla seotud äriliste ja poliitiliste huvidega. Nii on vastastikused süüdistused faktinoppe kasutamises kõlanud tubakatoodete tootjate ning tervise- ja keskkonnakaitse organisatsioonide arvamusavaldustes, mis keskenduvad tubakatoodete mõju hindamisele aktiivsete ja passiivsete suitsetajate tervise seisukohalt. Olukorda süvendab asjaolu, et tubakatoodete tootjad on rahastanud teadusuuringuid, mis peaksid korreleerima tubakatoodete kasutust vähi, südame- ja veresoonkonna haiguste jm tervislike seisundite esinemisega populatsioonis. Selliste uuringute kvaliteedi hindamisel tuleb arvestada huvide konfliktiga, kus uuringu rahastaja võib mõjutada uuringu tulemusi, sätestades uuringu tingimusi ning kontrollides avalikustatavat infot.[10][11][12]

Tahtmatu faktinope võib kaasneda ka süstemaatilise kvaliteetse teadustegevusega: näiteks ülevaateartikli või metaanalüüsi koostamisel toetuvad autorid varem ilmunud uuringutele, kuid publitseerimise protsess ise soosib vaid õnnestunud uuringute raporteerimist (nn publitseerimise kallutatus, ingl k publication bias).[13][14]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ "Global Land-Ocean Temperature Index Data Set - NASA" (Ameerika inglise). Vaadatud 17. novembril 2024.
  2. ↑ Mayo-Wilson, Evan; Li, Tianjing; Fusco, Nicole; Bertizzolo, Lorenzo; Canner, Joseph K.; Cowley, Terrie; Doshi, Peter; Ehmsen, Jeffrey; Gresham, Gillian; Guo, Nan; Haythornthwaite, Jennifer A.; Heyward, James; Hong, Hwanhee; Pham, Diana; Payne, Jennifer L. (2017). "Cherry-picking by trialists and meta-analysts can drive conclusions about intervention efficacy". Journal of Clinical Epidemiology. 91: 95–110. DOI:10.1016/j.jclinepi.2017.07.014. ISSN 1878-5921. PMID 28842290.
  3. ↑ Sepp, Tuul (12. detsember 2016). "Tuul Sepp: miks teadlased eksivad?". Postimees. Vaadatud 17. novembril 2024.
  4. ↑ Oxford English Dictionary (2024). "cherry-pick (verb)". Oxford University Press. Vaadatud 17.11.2024.
  5. ↑ "Definition of CHERRY-PICK". www.merriam-webster.com (inglise). 16. november 2024. Vaadatud 17. novembril 2024.
  6. ↑ Mägi, Marko (14. juuli 2023). "Vali kirsse hoolega ehk kuidas pisendada paberil kliimakriisi". Zooloogid 2.0. Vaadatud 17. novembril 2024.
  7. ↑ Hansson, Sven Ove (1. juuni 2017). "Science denial as a form of pseudoscience". Studies in History and Philosophy of Science Part A. 63: 39–47. DOI:10.1016/j.shpsa.2017.05.002. ISSN 0039-3681.
  8. ↑ Yoneoka, Daisuke; Rieck, Bastian (19. aprill 2023). "A Note on Cherry-Picking in Meta-Analyses". Entropy (Basel, Switzerland). 25 (4): 691. DOI:10.3390/e25040691. ISSN 1099-4300. PMID 37190479.
  9. ↑ "Cherry-Picking in Data Analytics: Exploring the Meaning of Cherry-Picking in the Context of Data Analytics | Institute of Data" (Austraalia inglise). 10. august 2023. Vaadatud 17. novembril 2024.
  10. ↑ Ballin, S; Johnson, J (1993). "Pending legislation and tobacco industry deception". Circulation (inglise). 88 (4): 1410–1411. DOI:10.1161/01.CIR.88.4.1410. ISSN 0009-7322.
  11. ↑ "What Big Tobacco's Environmental, Social and Governance Reports Are Missing". STOP (Ameerika inglise). Vaadatud 17. novembril 2024.
  12. ↑ Brandt, Allan M. (2012). "Inventing conflicts of interest: a history of tobacco industry tactics". American Journal of Public Health. 102 (1): 63–71. DOI:10.2105/AJPH.2011.300292. ISSN 1541-0048. PMC 3490543. PMID 22095331.
  13. ↑ Elston, Dirk M. (18. juuni 2021). "Cherry picking, HARKing, and P-hacking". Journal of the American Academy of Dermatology: S0190–9622(21)01985–X. DOI:10.1016/j.jaad.2021.06.844. ISSN 1097-6787. PMID 34153392.
  14. ↑ Andrade, Chittaranjan (18. veebruar 2021). "HARKing, Cherry-Picking, P-Hacking, Fishing Expeditions, and Data Dredging and Mining as Questionable Research Practices". The Journal of Clinical Psychiatry. 82 (1): 20f13804. DOI:10.4088/JCP.20f13804. ISSN 1555-2101. PMID 33999541.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Valikuline_faktide_esitamine&oldid=6771646"