Mine sisu juurde

Võitmatu Armaada

Allikas: Vikipeedia
"Hispaania armaada alistamine". Philip James de Loutherbourgi maal

Võitmatu Armaada (hispaania keeles Grande y Felicísima Armada) oli Hispaania laevastik, mis saadeti 1588. aastal teele eesmärgiga vallutada Inglismaa. Vaatamata asjaolule, et 130 alusega oli armaada Inglise laevastikust mitu korda suurem, suutsid inglased hispaanlased alistada. Võitmatu Armaada hävitamist peetakse üheks Inglise mereväe ajaloo suuremaks võiduks.

16. sajandi Euroopa oli suurtes usulistes konfliktides. Juba üksi Inglismaal oli riigi religioon viimaste aastakümnete jooksul korduvalt muutunud: Henry VIII valitsusajal leidis aset Inglise reformatsioon, millega Henry end 1534. aastal Inglise kirikupeaks tegi ning riigiusk katoliiklikust protestantlikuks muutus, 1553. aastal troonile astunud Mary I kehtestas uuesti katoliikliku riigikorralduse. Elizabeth I taastas võimule tulles anglikaani kiriku ning sellega saavutati Inglismaal usulistes küsimustes rahu. Hispaania ja Prantsusmaa olid aga tugevad katoliiklikud maad ning soovisid Inglismaad vallutada, et seal katoliku usk kehtestada. Nemad tahtsid Inglismaa troonil näha kuninganna Elizabethi nõbu, Šotimaa kuninganna Maryt, kes oli katoliiklane.

1570. aastal pani Rooma paavst Pius V Elizabethi kirikuvande alla, julgustades katoliiklasi teda troonilt tõukama. Hispaania kuningas Felipe II, endise kuninganna Mary I lesk ja matrimoniaalne kuningas, kasutas seda Elizabethi-vastaseks vandenõuks. Hispaania ja Inglismaa suhted halvenesid veelgi, kui Inglismaa asus toetama Hispaania-vastast Hollandi mässu iseseisvuse nimel. 1580. aastal päris Felipe II Portugali. Sellega kasvas tema laevastik suuremaks kui Inglismaa ja Hollandi laevastik kokku. Šotimaa kuninganna Mary hukkamise järel 1587. aastal otsustas Felipe II lõplikult Elizabethi kukutada.[1]

Hispaania armaada teekond

20. mail 1588 väljus armaada 130 laevaga Portugalist Lissabonist, mis oli tol ajal hispaanlaste võimu all. Halbade ilmaolude tõttu pidi laevastik aga La Coruña sadamas peatuse tegema. 19. juulil nähti armaadat Scilly saarestiku lähedal. Inglaste ja hispaanlaste esimene kokkupõrge toimus 31. juulil Plymouthi ranniku lähistel.[2] Armaada eesotsas oli Medina Sidonia hertsog, inglaste komandör oli Effinghami lord Howard, paremal käel Sir Francis Drake.[3]

Kokkupõrge lõppes inglastele positiivselt – Hispaania kaotas kaks laeva –, kuid oodatud kiiret võitu armaada üle siiski ei tulnud.[2] Armaada heitis ankrusse Calais's ja asus seal rünnakust taastuma. Südaööl vastu 8. augustit süütasid inglased kaheksa püssirohuga täidetud laeva ja saatsid need hoovusega sadamasse, kus armaada parasjagu peatus. Puhkes paanika, mille käigus hispaanlastel ei jäänud laevade päästmiseks muud üle, kui avamerele põgeneda. Just seda olidki inglased oodanud. Calais'st kirdes Gravelinesis püüdsid inglased armaada kinni.[4] Järgnes lahing, milles sai määravaks inglaste parem relvastatus.[3] Armaada taganes Põhjamerre. Tormistes vetes said laevad tugevalt kahjustada, lisaks olid meeste jõuvarud otsa lõppemas, mistõttu otsustas Medina Sidonia hertsog pealetungi katkestada ning anda armaadale käsu ümber Šotimaa ja Iirimaa koju sõita. La Coruñasse jõudsid tagasi vaid pooled sõjakäigule suundunutest.[5]

Tilbury kõne

[muuda | muuda lähteteksti]

18. augustil pidas kuninganna Elizabeth I oma vägedele ühe oma valitsusaja kuulsaima kõne. Tol ajal inglased veel Hispaania laevastiku ebaõnnest merel ei teadnud, ning Essexisse Tilburysse oli kogunenud sõjavägi, valmis Londonit kaitsma. Üks tuntumaid tsitaate kuninganna kõnest on järgmine: "Ma tean, et mul on vaid nõrga ja jõuetu naise keha, kuid mul on kuninga süda ja kõht, ja Inglise kuninga oma ka".[6]

Pärast Inglismaa võitu Hispaania armaada üle kujunes sellest kõnest oluline sümbol nii Inglismaa rahvuslusele kui ka Elizabethi kultusele.[7]

Sir Francis Drake

[muuda | muuda lähteteksti]

Francis Drake oli tuntud meresõitja nii Inglismaal kui ka mujal. 1587. aastal korraldas ta Cádizi sadamas seisvatele Hispaania laevadele haarangu, et takistada hispaanlaste ettevalmistusi Inglismaa ründamiseks. Sellest ajast alates tunti teda Hispaanias kui El Draco (Draakon). Aasta hiljem mängis Drake levinud legendi järgi parasjagu Plymouth Hoes murukeeglit, kui ta Hispaania Armaada lähenemisest teate sai. Uudise peale olevat ta vastanud, et aega mängu lõpetamiseks ning hispaanlaste tagasilöömiseks on piisavalt. Viitseadmiralina, tundes hispaanlaste taktikat, aitas ta inglaste võidule suuresti kaasa.[8]

Armaada purustamist tähistati suurelt. Püha Pauluse katedraalis toimus tänujumalateenistus. Kuninganna Elizabeth saabus sinna mööda Londoni tänavaid suurejoonelises protsessioonis. Hispaania laevastikku rüüstanud torme peeti jumalikuks sekkumiseks. Spetsiaalselt vermitud medalid kandsid kirja "Jumal puhus, ja nemad paisati laiali".

Kuigi riikidevaheline konflikt polnud armaada lüüasaamisega kaugeltki mitte lõppenud, kindlustas see võit Inglismaale koha Euroopa tugevate mereriikide seas ja kindlustas Inglismaa iseseisvust, kuid ka inglaste rahvustunnet ning armastust oma kuninganna vastu.[6]

Armaada portree. George Gower
  1. Kenneth O. Morgan (1984). The Oxford History of Britain. Oxford University Press. Lk 309–310.
  2. 2,0 2,1 Colin Martin, Geoffrey Parker (1999). The Spanish Armada: Revised Edition. Manchester University Press. Lk xix.
  3. 3,0 3,1 Kenneth O. Morgan (1984). The Oxford History of Britain. Oxford University Press. Lk 311.
  4. Simon Adams (2005). Elizabeth I. The outcast who became England's queen. Marshall Editions. Lk 47.
  5. Simon Adams (2005). Elizabeth I. The outcast who became England's queen. Marshall Editions. Lk 47–49.
  6. 6,0 6,1 Simon Adams (2005). Elizabeth I. The outcast who became England's queen. Marshall Editions. Lk 49.
  7. Shannon Ford. "The Whore of Babylon: The Legacy of Tilbury". Originaali arhiivikoopia seisuga 10.12.2018. Vaadatud 10.11.2018.
  8. "Maritime History. The Spanish Armada" (PDF). Local Studies Education Series. Vaadatud 10.11.2018.