Mine sisu juurde

Troškūnai

Allikas: Vikipeedia
Troškūnai

leedu Troškūnai

Elanikke: 407 (1.01.2023)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 55° 35′ N, 24° 52′ E
Troškūnai (Leedu)
Troškūnai

Troškūnai (leedu, poola keeles Traszkuny) on linn Leedus Utena maakonnas Anykščiai rajooni Troškūnai vallas ja on selle valla halduskeskus. Linn asub Anykščiaist 18 kilomeetrit läänes Nevėžise tasandiku idaservas, merepinnast 100 meetri kõrgusel Juosta jõe ja Juostinase järve kaldal.

Troškūnais on postkontor ja raamatukogu, sealne keskkool asub aga Žiedoniai külas. Ka asub seal Troškūnai raudteejaam. Vaatamisväärsusteks on sealne aastal 1787 valminud katoliku kirik, aastal 1796 rajatud endine koolihoone ja XVIII sajandil rajatud bernardiinide klooster.

Troškūnais sündis aastal 1579 Leedu kirjanik Konstantinas Sirvydas.

Troškūnai nimi on patronüüm. Selle varasem nimekuju oli Troška. Alev kuulus XVII sajandil Vladislovas Sakalauskasele, kelle järgi see kandis XVII sajandi lõpust XVIII sajandi lõpuaastateni nime Vladislavov. See säilis asula paralleelse venekeelse nimekujuna ka tsaariajal (Владиславовъ). [2] Alevi vana nime tüvi säilis aga rahvasuus, omandades sel ajal praeguse nimelõpu.

Asula poolakeelne nimekuju on Traszkuny, ent varem olid kasutusel nimekujud Troskinowo ja Trokinowo.[3] Veel XX sajandi alguseni oli kasutusel ametliku nimekujuna Traškūnai,[4] mis asendati praeguse nimekujuga aastal 1920.[5]

Troškūnai klooster

Troškūnaid on kirjalikes allikates esmamainitud 1506. aastal. XVI sajandil rajati Troškūnai mõis.[6] Alevi staatuse sai asula XVII sajandil. See ja järgmine sajand olid Troškūnai õitsenguaastad, kuna aastal 1696 püstitati sinna kirik ja rajati kloostrikompleks, ühtlasi sai asula alevi staatuse. Aastal 1698 sai alev õiguse rajada turuplats.

Kuna suures tulekahjus hävisid kõik alevi puidust hooned, hakati aastast 1770 sinna ehitama vaid kivihooneid. Aastal 1773 hakkas kloostri juures tegutsema kool, kus ei antud õpetust mitte üksnes aadlikele, vaid ka alevielanike ja talupoegade lastele. See kool suleti tsaariajal koos kloostriga. Tsaariajal kasutati alevi kohta venekeelset nimekuju Трашкуны.[7] Aastal 1897 elas alevis 779 juuti.

Suvel 1941 hukkasid Leedu vabadusvõitlejad kümmekond alevi juuti. Augustis 1941 asustasid saksa okupatsioonivõimud 200 Troškūnai juudid Panevėžysi getosse, kus nad hiljem selle likvideerimisel hukati.[8] Nõukogude perioodil tegutses seal Anykščiai kutsehariduskool. 1956 sai Troškūnai linnaõigused.

Nõukogude võimud küüditasid 11 Kavarskase elanikku. Teise maailmasõja ajal põles maha alevi keskosa, hävis ka sealne veski. Suvel 1941 hukati sealsed juudid.[9] Sõja järel tegutsesid alevi ümbruskonnas Leedu metsavennad.[10] Nõukogude perioodil oli Kavarskas kohaliku kolhoosi keskasulaks. Kavarskas sai linnaks 1956.

  • 204 (1885)
  • 1 001 (1901)
  • 1 040 (1903)
  • 1 495 (1959)
  • 1 417 (1970)
  • 1 400 (1976)
  • 1 174 (1979)
  • 1 400 (1986)
  • 672 (1989)
  • 525 (2001)
  • 451 (2011)
  • 447 (2012)
  • 381 (2017)
  • 374 (2018)

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Troškūnai elanikest leedulasi 94,1% ja mustlasi 2,66%.[11]

Troškūnai on elanike arvu väiksuselt teine linn Leedus.

  1. Resident population by city / town at the beginning of the year, vaadatud 12.02.2023.
  2. Трашкуны. Географическо-статистический словарь Российской империи, Kd. 5 (Таарджалъ — Яя). СПб, 1885, 204 lk.
  3. [Słownik geograficzny Królestwa Polskiego]
  4. Vytautas Doniela (2010-07-19). „Troškūnai (also Traškūnai) 1919-1920“. Lithuanian Philately.
  5. БСЭ
  6. Troškūnų istorija Arūnas Giraitis
  7. Трашкуны. Энциклопедический словарь Брокгауза и Ефрона, Kd. 33А (66) : Томбигби — Трульский собор. С.-Петербургъ, 1901., 743 lk.
  8. Holocaust Atlas of Lihuania
  9. Holocaust Atlas of Lithuania
  10. Kazys Misius. Kavarskas. Visuotinė lietuvių enciklopedija, Kd. IX (Juocevičius-Khiva). – Vilnius: Mokslo ir enciklopedijų leidybos institutas, 2006. 639 lk.
  11. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. august 2015. Vaadatud 25. aprillil 2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]