Mine sisu juurde

Toomas Nipernaadi

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel on Eesti romaanist; filmi kohta vaata artiklit Nipernaadi (film); Eesti ansambli kohta vaata Nipernaadi (ansambel)
Toomas Nipernaadi
Autor August Gailit
Illustreerija Jaan Vahtra
Päritolumaa Eesti
Keel eesti
Žanr romaan
Kirjastaja Loodus
Ilmumisaeg 1928
Lehekülgi 430
ISBN 9985-3-0474-8
(2001. a trükk)

"Toomas Nipernaadi" on August Gailiti 1928. aastal ilmunud novellidest koosnev ränduriromaan. Kordustrükid on ilmunud 1935., 1944., 1947. (Vadstenas), 1967. (Tallinnas), 2001. ja 2006. aastal.

Raamat on ilmunud tõlgituna saksa (1931), flaami (1932), tšehhi (1935), läti (1942), soome (1942), prantsuse (1946), leedu (1971) ja poola keelde (1986 või 1987)[1].

Teose nimitegelane Toomas Nipernaadi on tundmatu rändaja. Ta luiskab alatasa ning jagab naistele katteta lubadusi, kuid sellegipoolest annab ta sumbunud külades elavatele inimestele lootust, jõudu ja julgust täita oma unelmad. Nipernaadi enda sõnul maksab "ilus vale rohkem kui karm tõde". Teose lõpus tuleb naine talle järele, lõpetades tema sellesuvise rännaku.

Nipernaadist on aja jooksul saanud teatud inimtüübi võrdkuju. Mõni teinegi teose tegelaskuju, näiteks Toomas Nipernaadi väljamõeldud tädi Katariina Jee, on Eesti kultuuris hiljem kasutust leidnud.

Film ja teater

[muuda | muuda lähteteksti]

1931. aastal ostsid Berliini filmimehed August Gailitilt Toomas Nipernaadi filmimisõiguse, võtted pidid algama 1932. aasta suvel.[2]

1983. aastal valmis stuudios Tallinnfilm režissöör Kaljo Kiisa käe all romaani põhjal film "Nipernaadi", kus peaosa mängis Tõnu Kark. Tema kõrval paistsid silma ka Viire Valdma, Paul Poom, Egon Nuter, Ilmar Tammur, Rita Raave, Kaie Mihkelson jt. Filmi stsenarist oli Juhan Viiding, operaator Jüri Sillart, heliloojad Raimo Kangro ja Andres Valkonen. "Nipernaadist" sai tuntuks üks eesti filmimuusika tuntumaid palu, Anne Maasiku "Rändaja õhtulaul" (Ernst Enno sõnadele),[3] ehkki varem oli seda kasutatud ka Jaan Toominga 1976. aasta lavastuses "Veli Joonatan".[4]

Valgas tegutsenud Säde teatri asutamise 100. aastapäevaks lavastati 2011. aastal muusikaline lavateos "Nipernaadi" (muusika autor Siiri Põldsaar).[5]

Romaani 90. aastapäevaks valmis 2018. aastal MTÜ Temufi[6]romantiline vabaõhulavastus "Toomas Nipernaadi".[7] Nimiosas oli Pääru Oja, lavastas Peep Maasik.

Nipernaadi Eesti kultuuris

[muuda | muuda lähteteksti]
Tallinna Keskraamatukogu raamatukogubuss Katarina Jee

Valga Säde parki püstitati 2009. aastal Nipernaadi pronksskulptuur. Skulptuur on 4,5 meetrit kõrge ja põhineb Jaak Soansi ideel.[8] Kuju väiksem koopia antakse alates 2009. aastast August Gailiti nimelise novelliauhinna võitjale.[9][10]

Dunkri Kaubanduse AS tõi Eestis 2006. aastal poelettidele Nipernaadi viina. Ettevõte sai loa Tallinnfilmilt, kuid mitte kirjanik August Gailiti pärijailt. Samuti kasutati reklaamis algselt filmile viitavat muusikat ja kujundust, milleks otseselt luba ei küsitud. Reklaam tekitas ajakirjanduses vastuseisu ning nii Tallinnfilm kui ka Anne Maasik väljendasid selle suhtes rahulolematust, mistõttu asendas Dunkri Kaubanduse AS reklaamklipi uuega.[11][12]

Nimetust "nipernaadi" kasutatakse vahel üldmõistena seiklusi otsiva ränduri kohta, kes otsib uusi elamusi kõrvalteedelt, kaugemal tavaelust. Näiteks on Kuku raadio kavas olnud reisisaade "Nipernaadid". Nipernaadiga on ajakirjanduses võrreldud isegi Euroopa Liitu.[13]

Tallinna Keskraamatukogu raamatukogubussi nimi on Katarina Jee.

2002. aastast tegutseb Nipernaadi reisiklubi.[14]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ ""Toomas Nipernaadi" tuli poola keeles 1986 või 1987, mida ehk seetõttu Kangro bibliograafias ei ole. Mul oli kirjavahetus (minu abikaasa kaudu ja tõttu) selle tõlkija proua Alice Maciejewskaga, kes paras jagu enne sõda oli Poolasse abiellunud. Nipernaadi ilmus Varssavis ühes ajakirjas järgneva jutuna ja pidi just raamatuna välja tulema, kui saksa sõjavägi Hitleri juhatusel terve Poola õhku laskis. Poola keeles juba valmis ja köidetud Lutsu "Kevade" tiraaž lendas samal ajal vast taevast, ilma et oleks raamatukauplustesse jõudnud. Aegade rahunedes otsis vanaproua Maciejewska üles ajakirjas ilmunud leheküljed, redigeeris oma tõlke moodsamasse poola keelde ja raamat pidi ilmuma, kui ainult paberit leiduks. "Kas ei oleks võimalik Rootsist paberit saada?" kirjutas ta mulle. Lõpuks ilmus Nipernaadi siiski, ilma Rootsi paberita. Ta lubas mulle ühe eksemplari saata, aga kustus enne, kui raamatu posti jõudis panna." - Raimond Kolk "Eesti eksiilkirjandus kogupildis" - Aja Kiri 1/1990, lk 23
  2. ↑ Eesti välismaa filmis. Esmaspäev, 21. detsember 1931, nr. 51, lk. 4.
  3. ↑ "Nipernaadi"[alaline kõdulink], portaal "Eesti film 100"
  4. ↑ Kristiina Davidjants ""Nipernaadi" kannab lõputut igatsuse vaimu" EPL, 20. juuli 2012
  5. ↑ "Nipernaadi" Säde teatri kodulehel
  6. ↑ "MTÜ Temufi". {{netiviide}}: puuduv või tühi |url= (juhend)
  7. ↑ MTÜ Temufi. "Toomas-Nipernaadi". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. mai 2018.
  8. ↑ "Valgas avati August Gailiti mälestuseks Nipernaadi skulptuur" Postimees, 17.10.2009
  9. ↑ "Valgas anti üle August Gailiti novelliauhind" Festival Prima Vista blog, 3. mai 2011
  10. ↑ Jaan Rapp "Nipernaadi otsib kohta Valga kultuurimaastikul"[alaline kõdulink] Postimees, 01.02.2011
  11. ↑ Kadri Masing "Nipernaadi viina reklaam sai uue muusika" SLÕL, 17. november 2006
  12. ↑ "Tallinnfilm ei ole rahul Nipernaadi viina reklaamiga" EPL, 21. detsember 2006
  13. ↑ Anu Kikas "Euroopa Liit nagu Nipernaadi" Postimees, 13.08.2012
  14. ↑ "Nipernaadi kroonika"

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Toomas_Nipernaadi&oldid=6728272"