Mine sisu juurde

Toidumürgistus

Allikas: Vikipeedia

Toidumürgistus ehk toidumürgitus (ladina keeles intoxicatio alimentaria) on mürgise toidu söömise tagajärjel tekkiv tervisehäire.

Kuigi esineb ka looduslikult mürgist toitu (taimed, seened), on kõige suurem ohuallikas saastatud toit. Saastunud või riknenud toidus paljud bakterid paljunevad ja toodavad toksiine, mis põhjustavad baktertoidumürgistusi.

Keemilisi taimekaitse- jms vahendeid, keskkonnasaastet, olmemürke, pestitsiide ja raskmetalle saab enamasti toidu pinnalt eemaldada hoolika pesemisega. Toidumürgistuste vältimiseks tuleb hoiduda riknenud ja pesemata toiduainetest.

Toidumürgistuse tunnused on iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, kõhulahtisus ja palavik. Haiguse edasine kulg sõltub mürgistuse iseloomust. Sellega võivad kaasneda organismi üldine vastupanuvõime langus, lootekahjustus ja pärilikkusinfo muutumine. Pikaajaline väikeste dooside tarbimine soodustab kasvajate teket.

Tavalised toidumürgistused mööduvad paari päevaga. Harva lõpeb äge toidumürgistus surmaga.

Toidumürgistuse saanule tuleb teha maoloputus, vajadusel kutsuda kiirabi.

Mükotoksiine toodavad hallitusseened, mis arenevad eriti hästi maisil, arahhisepähklil ja teistel pähklitel. Nende teket soodustavad niiskus, sobiv temperatuur (27–30 °C) ja terade vigastamine.

Botulismi toksiini tekitab mikroob Clostridium botulinum, mis areneb mullas. Mikroobid hävivad kuumutamisel, kuid eosed taluvad kõrgeid temperatuure. Eosed arenevad õhuhapnikuta keskkonnas. Ohustatud on kodus vähese soolaga valmistatud liha, seened, herned ja muud talvehoidised. Botulismi peiteaeg on 30–36 tundi. Sümptomid on peavalu, nõrkus, kahekordne nägemine, oksendamine. Surm saabub kesknärvisüsteemi halvatuse tagajärjel. Botulismi kahtluse korral tuleb viivitamatult kutsuda kiirabi.

Salmonelloosi põhjustavad looduses laialt levinud mikroorganismid salmonellad. Haigestutakse tihti tooreste munade või munatoitude söömisest. Mürgistus ilmneb juba paar tundi pärast saastunud toidu söömist, vahel ka hiljem, pea- ja kõhuvalu, kõhulahtisuse ja kõrge palavikuga. Salmonelloosiga võib kaasneda liigesevalu.

Stafülokoki toksiini toodab mädapõletikku tekitav mikroob Staphylococcus aureus, mis võib toitu sattuda mädapõletikuga sõrmelt või saastunud kätelt. See hävib kuumutamisel. Mürgistusnähud (kõhuvalu ja -lahtisus, oksendamine) ilmnevad juba paar tundi pärast saastatud toidu söömist.

Sinihapet võib sisaldada hapuks läinud luuviljade kompott. Sinihape on väga mürgine.