Theodor Herzl
| Theodor Herzl | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg |
2. mai 1860 Pest (Austria keisririik) |
| Surmaaeg |
3. juuli 1904 (44-aastaselt) Reichenau an der Rax |
| Amet | ajakirjanik, kirjanik, poliitik, näitekirjanik |
| Autogramm | |
 | |
Theodor Herzl (2. mai 1860 Pest – 3. juuli 1904 Reichenau an der Rax) oli Austria-Ungaris juudi peres sündinud advokaadist ajakirjanik, keda loetakse sionismina tuntud poliitilise liikumise loojaks ja esimeseks juhiks ning ideoloogiks. Tema juudi nimi oli Binyamin Ze'ev.
Ta sündis eduka kaupmehe Jakob Herzli (1836–1902) ja tema naise Jeannette'i (Janet) teise lapsena. Tal oli aasta vanem õde, kes suri kaheksa-aastaselt tüüfusse.
1884. aastal lõpetas Herzl Viini Ülikooli õigusteaduste erialal.
1896. aastal ilmus Theodor Herzl raamat "Der Judenstaat" ('juudi riik'), milles ta tegi ettepaneku iseseisva juudi riigi loomiseks.[1]
Mais 1897 asutas Herzl Viinis ajakirja Die Welt. Ajakiri ilmus 1914. aastani algul Viinis, hiljem Berliinis. Kuni 1900. aastani oli selle peatoimetaja Erwin Rosenberger. Die Welt oli sionismi peamine häälekandja.
29.–31. augustil 1897 organiseeris Herzl suuresti oma raha eest Šveitsis Baselis Esimese sionistide kongressi. Herzl kutsus kongressi kokku ja juhatas seda. Saabus 206 delegaati ja 26 ajakirjanikku. Kongress moodustas Sionistliku Organisatsiooni, mida Herzl juhtima hakkas, ja võttis vastu Baseli programmi, mis seadis eesmärgiks juutidele uue kodumaa loomise Palestiinas.
Pärast Esimest sionistide kongressi kirjutas Herzl oma päevikus: "Baselis ma lõin Juudi riigi. Kui ma seda täna avalikult ütleksin kõigi kuuldes, oleks vastuseks üleüldine naer. Tulevikus, võib-olla viie, võib-olla viiekümne aasta pärast tunnustavad seda kõik."[2]
Herzl ei osanud ei jidišit ega heebrea keelt ega ei avaldanud kummalegi poolehoidu. Ta eeldas, et tulevases juudi riigis räägivad juudid nende maade keelt, kust nad tulnud on, kasutades lingua franca'na saksa keelt.[3]
Tema järgi on saanud nime Herzliyya linn.
Abielu ja järglased
[muuda | muuda lähteteksti]25. juunil 1889 abiellus Herzl 21-aastase Julie Naschaueriga (1868–1907). Abielu oli õnnetu, mida soodustas asjaolu, et mees tegeles poliitikaga, kuid naist ei huvitanud poliitika üldse. Siiski said nad kolm last: tütar Paulina, poeg Hans ja tütar Margaritha (Trude).
Paulina kannatas vaimuhaiguse ja uimastisõltuvuse all ning suri 1910. aastal 40-aastaselt heroiini üledoosi tagajärjel. Hans kasvatati üles mitteusklikuna. Pärast isa surma pöördus ta algul juudi usku, siis baptismi ja siis katoliiklusse, kuid ükski neist ei rahuldanud teda ja oma õe matuse päeval laskis ta end 39-aastasena maha.
Noorem tütar Trude (1893–1943) abiellus endast 17 aastat vanema Richard Neumanniga, kes laostus ülemaailmse majanduskriisi ajal. Teise maailmasõja ajal hukkusid mõlemad Theresienstadti koonduslaagris. Nad saatsid oma ainsa lapse Stephan Theodor Neumanni (1918–1946) 1935. aastal Inglismaale. 1946 astus ta äsjaloodud Iisraeli riigi diplomaatilisse teenistusse Washingtonis. Kui ta teada sai, et tema vanemad on holokaustis hukkunud, masendas see teda nii tugevalt, et ta tegi samal aastal enesetapu. Sellega suri Theodor Herzli suguvõsaliin välja.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ The Jewish State: Theodor Herzl's Program for Zionism, zionism-israel.com
- ↑ Elhonen Saks, Touri Saks. Püha Maa teelahkmel. Tallinn, 2005, lk. 33-34
- ↑ David Engel. Sionism. Tallinn, 2011, lk. 77
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Stefan Zweig, 1988. "Eilne maailm. Eurooplase mälestused". Tõlkinud Jaan Kross. Tallinn: Eesti Raamat, lk. 73–79.