Tavavahelik

Tavavahelik
	; Tavavahelik (Paxillus involutus) Foto: Sven Pruul
Taksonoomia
Riik	Seened Fungi;
Hõimkond	Kandseened Basidiomycota;
Klass	Agaricomycetes;
Selts	Puravikulaadsed Boletales;
Sugukond	Vahelikulised Paxillaceae;
Perekond	Vahelik Paxillus;
Liik	Tavavahelik;
Binaarne nimetus
	Paxillus involutus; (Batsch) Fr. (1838)

Tavavahelik (Paxillus involutus) on vahelikuliste sugukonda vaheliku perekonda kuuluv seeneliik.

Kirjeldus

Viljakehad on lihakad, noorelt sügavalt sisserullunud kübaraservaga. Erinevalt puravikest ei ole kübara all svammi meenutavat torukeste kihti, vaid eoslehed^[1].

Viljakehad on hallikas-, kollakas- või oliivpruunid, eoslehekesed värvuvad vajutamisel kohe tumepruuniks. Kübara läbimõõt võib olla kuni 25 cm^[1].

Jalg on pruunikas, sametjas, vahel veidi ekstsentriline, kuiv, 5 x 2 cm.

Kasvukoht

Eestis väga sagedane seen juunist novembrini. Tavavahelik on nii okas- kui ka lehtpuu-mükoriisaseen. Lisaks metsadele leidub teda ka inimmõjuga kohtades (aedades, parkides). Eriti palju leidub kuival suvel ja sügisel.

Mürgisus

Pikka aega peeti tavavahelikku söögiseeneks. Nüüd on tõestatud tavavaheliku mürgisus. Vahelikumürgistus tekib tavavahelikus leiduvate kehavõõraste antigeenide toimel. Antigeenid võivad põhjustada immuunkehade teket ja raskeid immuunpatoloogilisi muutusi inimkehas^[2]. Mõnedel andmetel sisaldab tavavahelik veel ka mürgist muskariini^[2].

Tavavaheliku mürgistused on põhjustanud Euroopas mitmeid surmajuhtumeid^[3]. Tavavaheliku antigeen moodustab inimese veres antikehi, mis hävitavad punaliblesid^[3]. See immuunhemolüütiline aneemia on võrreldav allergiaga^[3]. Tavavaheliku mürgistuse peiteaeg on tunnist kuni paari aastani. Tavavaheliku muudab ohtlikuks see, et mürgid ei eraldu väljaheidetena, vaid need kogunevad organismi. Tavavahelik ei ole tegelikult mürgine, vaid põhjustab vereliblede kokkukleepumist. Inimesed võivad seenele reageerida erinevalt. Söömine võib lõppeda surmaga. Kupatamine ei muuda tavavahelikku ohutuks^[3].

Vaata ka

Seente loend

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 Niitla, T., Jeletsky, E., Korzets, V. Korilase käsiraamat, Nõiaraamat, 2004, lk 70
↑ ^2,0 ^2,1 "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. september 2014. Vaadatud 7. septembril 2014.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
↑ ^3,0 ^3,1 ^3,2 ^3,3 "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 3. september 2013. Vaadatud 15. augustil 2012.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Välislingid

Salakaval seen kleebib verelibled kokku EP 24.10.2006

[kor-1] 1,0 ^1,1 Niitla, T., Jeletsky, E., Korzets, V. Korilase käsiraamat, Nõiaraamat, 2004, lk 70

[lood-2] 2,0 ^2,1 "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. september 2014. Vaadatud 7. septembril 2014.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

[vet-3] 3,0 ^3,1 ^3,2 ^3,3 "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 3. september 2013. Vaadatud 15. augustil 2012.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

[1]

[2]

[3]