Tampsavisein

Tampsavisein on tuntud portugali keeles kui taipa, hispaania keeles taipal ja hiina keeles hangtu. Tampsavist võib ehitada nii vundamenti, põrandaid kui ka seinu, kasutades looduslikke materjale (pinnas, lubi või kruus).

Ajalugu

Juba tuhandeid aastaid on inimkond kasutanud maad ennast, et ehitada elamuid ja muid ehitisi. Jeeriko, vanim dokumenteeritud linn, ehitati sedaviisi. Egiptuse vaaraod valitsesid tampsavist ehitatud linnu. Kaug-Idas kasutati seda tehnikat mitte ainult majapidamistes, vaid ka Suure Hiina müüri varasemates eelkäijates.

Roomlased ja foiniiklased tõid tehnoloogia Euroopasse, kus seda kasutati rohkem kui 2000 aastat. Ameerika Ühendriikides oli tampsavist ehitus populaarne alates 1780.–1850. aastatel, mil massiliselt toodetud tellised ja saematerjal muutusid hõlpsasti kättesaadavaks. Lühikesed tagasitulekud leidsid aset tarnepuuduste tõttu pärast I maailmasõda ja 1929. aasta ülemaailmset majanduskriisi. Tampsavi sai uuesti populaarseks keskkonnasõbralikel 1970. aastatel.

Omadused

Tampsaviseinte värvus sõltub savi ja teiste sideainete värvusest. Tampimisprotsess jätab seina horisontaalselt kihiliseks, sest sein ehitatakse täiskõrguseni pideva tõusuga, kus iga järgnev kiht tambitakse iseseisvalt. Sellist välimust on võimalik säilitada, kui ka eemaldada kattes tasanduskihiga või siludes. Materjalid puutuvad erinevates kihtides kokku erinevalt ja sellest tulenevalt võivad need olla eri värvi. Arhitektuurseks kujundamiseks lisatakse erinevaid kivikesi või esemeid, et saavutada ainulaadne välimus. Samuti on võimalik ehitada erinevaid kujutisi luues selleks erineva disainiga raketisi.

Tootmise ja ehitamise protsess

Põhilised tampsaviseina koostisosad on: pinnas/savi (10–13%); stabilisaator (tsement/lubi); isolaator ja veekindel kaitsekiht, kus nõutud. Tampsaviseina valmistamiseks valatakse segu vormidesse, kus toimub tampimine. Seinad ehitatakse tavaliselt sektsioonides, et vältida terve raketise ehitamist, mis teeb töö kulgemise kiiremaks ja odavamaks.

Stabiliseeritud tampsaviseintes lisatakse segusse (5–10% tsementi), mis suurendab stabiilsust ja vastupidavust. Stabiliseeritud tampsaviseinad vajavad välist lisa kaitset, mis üldjuhul lahendatakse kattes pind õhku läbilaskvate materjalidega.

Avade ehitamisel kasutatakse tavaliselt puitraami, et vältida seina vajumist avasse. Enne tampimist asetatakse raam paigale ning alustatakse seina tihendamist. Kui ava ümbrus on tambitud tihedaks, eemaldatakse raam mille tulemusena jääb alles tugev ava, kuhu saab paigutada ukse või akna. Suuremate avade korral kasutatakse puidust, betoonist või terasest sillus, mis hiljem kaetakse saviga, et jätta väliselt muljet tervest seinast.

Elektrisüsteem ja kanalisatsioon paigaldatakse enne segu valamist raketisse, et mitte nõrgestada seinakonstruktsiooni. Sellise meetodiga jäävad kõik juhtmed ja torud seina sisse ega riku visuaalset pilti. Katuse ehitamiseks kinnitatakse ülemise kihi peale ühendustala, mis võib olla nii puidust, betoonist kui ka terasest. Kinnitusmeetod oleneb tuulekoormusest ja seismilistest oludest.

Plussid ja miinused

Tampsaviseintel on mitmeid eeliseid võrreldes näiteks puitkarkassmajadega:

• seinad on tule- ja roostekindlad;

• massiivseinad on peaaegu helikindlad;

• õigesti päikese suhtes projekteeritud seinte puhul võib tampsavist maja tarbida ligi 80% vähem energiat kui puitkarkasshoone.

Teisalt on tampsavist maja esialgne ehitusmaksumus ligikaudu 5% kallim puitkonstruktsiooniga võrreldes, kuna töömahukus on väga suur.

Seina isolatsioon

Soojas või külmas kliimas tuleb seinale lisada ka isolatsioonikiht, mis võib ümbritseda nii sise- kui ka välispinda või olla hoopis seina keskel. Üldjuhul paigaldatakse isolatsioon ikkagi seina keskele, et tagada seina kergem viimistlus. Soojustusmaterjali puhul kasutatakse seda, mis on kättesaadav ning vastab vajalikule survetugevusele ja nõudmistele.

Tampsavi käitub raske müüritisena, millel on kõrge termiline mass. Tampsaviseinad toimivad soojuse akumuleerijana päeval, salvestades päikeseenergiat ning vabastades soojust temperatuuri alanedes. Üks paremaid heli isolatsioone on ehitada monoliitne sein. Selle nõude täidab tampsavisein väga hästi välistades kajad ma mürad, mida tekitavad teised ehitusmaterjalid.

Näpunäited eduka seina ehitamiseks

1. Hea raketis on tampsaviseina ehitamise aluseks, sest mida paremini on raketis tehtud, seda kiiremini ja täpsemini saab seina vormida. Raketis peab olema väga vastupidav suurtele jõududele, mida avaldatakse kui toimub seina rammimine Samas peab olema raketis võimalikult lihtsalt monteeritav, sest korduvkasutatav raketis aitab säästa ehituskulusid.
2. Pinnas, mida kasutatakse tampsavi jaoks peab olema väga hästi segunenud ning ei tohi olla liialt märg. Ühtlane savi ja sideainete segunemine on väga tähtis, et sein saavutaks oma maksimaalse tugevuse. Parima plastilisuse saamiseks tuleb segu mehaaniliselt segada.
3. Enne õige segu tegemist tuleb katsetata palju erinevaid pinnaseid. Tuleb teha pinnaseproove, et teha kindlaks stabilisaatorite vajadus vastavalt pinnasele.
4. Enne ehitamist tuleb läbi mõelda, kuhu paigutatakse tehnilised süsteemid ja seinaavad, sest tampsaviseinte muutmine on suhteliselt aega nõudev. Kui on vaja tagada juhtmete süsteem, siis kasutada kanaleid, et torude parandamiseks, ei pea seina avama.
5. Tuleb vältida viimistlusmaterjale, mis vähendavad seina hingavust.
6. Oma kodu ehitamisel tuleb varuda seadmeid, millega saaks kaevata, segada ja tampida. Kui majaehitus kestab kaua, siis võib seadmete ostmine ja hilisem müümine olla odavam kui nende pikem rentimine.

Keskkonna mõju

Tampsaviseinad on väga väikse mõjuga keskkonnale, sest sisaldavad loodussõbralikke materjale. Mõju avaldub tsemendi kasutamisel ning materjali kaevandamisel ja transportimisel.

Antud meetodi puhul on paljud materjalid ka taaskasutatavad nagu näiteks teras või pinnas, mis on hoopis biolagunev. Tänu sellele, et segu saab toota kohapeal, jäävad ära ka suured transpordikulud. Ainuke suurem reostus tekib portlandtsemendi ja terase tootmisel, kus kasutatakse kõrgeid temperatuure ja palju kütust.