Ţāhā Ḩusayn
| Ţāhā Ḩusayn | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg | 14. november 1889 |
| Surmaaeg |
28. oktoober 1973 (83-aastaselt) Kairo |
| Haridus | filosoofiadoktor |
| Amet | kirjanik, kirjanduskriitik, õppejõud, kirjandusteadlane, kirjandusajaloolane |
Ţāhā Ḩusayn (Taha Husain, Taha Hussein; 14. november 1889 – 28. oktoober 1973; araabia طه حسين ) oli Egiptuse kirjanik, kaasaegse araabia kirjanduse üks rajajaid ja modernistliku liikumise juht.
Taha Husain sündis Kesk-Egiptuse väikelinnas vaeses perekonnas. Ta jäi lapsena trahhoomi tõttu pimedaks. Sai alghariduse külakoolis. Asus 1902 õppima islamistlikku Al-Azhari ülikooli ja 1907 Kairo ülikooli. Ta oli esimene, kes Kairo ülikooli 1914 doktorikraadiga lõpetas. Hiljem sai temast araabia kirjanduse professor. Husain oli ka Aleksandria ülikooli esimene rektor.
Aastail 1950–1952 oli ta Egiptuse haridusminister ning viis riigis sisse üldise tasuta alghariduse.
Nagib Mahfuz on öelnud, et Taha Husain oli enne teda Nobeli auhinna ära teeninud.
Teoseid
[muuda | muuda lähteteksti]- الأيام "Päevad" (1929, eesti keeles 2007 Kalle Kasemaa tõlkes)
- دعاء الكروان ('Turteltuvi hääl'; 1934)
- مستقبل الثقافة فى مص ('Kultuuri tulevik Egiptuses'; 1938)