Tšetšeeni Vabariik

Tšetšeeni Vabariik
vene Чеченская Республика (Tšetšenskaja Respublika)
tšetšeeni Нохчийн Республика (Nohhtšiin Respublika)
Tšetšeenia lipp Tšetšeenia vapp
Pindala: 16 165 km²
Elanikke: 1 492 992 (2021)
Rahvastikutihedus: 92,4 in/km²
Pealinn: Groznõi
Ametlikud keeled: vene ja tšetšeeni

Tšetšeeni Vabariik (Tšetšeenia; vene Чечня, tšetšeeni Noxçiyçö) on Venemaa 1. järgu haldusüksus (vabariik) Põhja-Kaukaasia föderaalringkonnas.

Tšetšeenia asub Põhja-Kaukaasia mägialadel ja Tereki-äärsetel tasandikel.

Piirneb läänes Inguši Vabariigiga, loodes Põhja-Osseetia Alaania Vabariigiga ja Stavropoli kraiga, idas Dagestani Vabariigiga ning välisriikidest Gruusiaga lõunas.

Haldusjaotus

Vabariigi koosseisus on 17 rajooni (neist 15 munitsipaalrajoonid) ja 3 linnaringkonda:

Vabariikliku tähtsusega linnad:

• Argun (linnaringkond)
• Groznõi (linnaringkond)
• Gudermess (linnaringkond)

Rajoonid:

• Atšhoi-Martani rajoon (Ачхой-Мартановский район)
• Galantšoži rajoon (formeerimisel)
• Groznõi rajoon (Грозненский сельский район)
• Gudermessi rajoon (Гудермесский район)
• Itum-Kale rajoon
• Kurtšaloi rajoon (Курчалоевский район)
• Nadteretšnõi rajoon (Надтеречный район)
• Naurskaja rajoon (Наурский район)
• Nožai-Jurti rajoon (Ножай-Юртовский район)
• Sernovodski rajoon (varem Sunža rajoon)
• Šali rajoon (Шалинский район)
• Šara rajoon
• Šatoi rajoon (Шатойский район)
• Šelkovskaja rajoon (Шелковский район)
• Tšeberloi rajoon (formeerimisel)
• Uruss-Martani rajoon (Урус-Мортановский район)
• Vedeno rajoon (Веденский район)

Rahvastik

Tšetšeenia elanikkond ei ole homogeemne, selle vainahhide rahvuse moodustavad tšetšeenid ja ingušid; tšetšeenid jagunevad omakorda elupiirkondade järgi – mägilasteks (lameerid) ja tasandikuelanikeks (noktšid); need hõimurühmad jaguneva omakorda hõimukonföderatsioonideks ja sugulushõimudeks (taipideks) ja nende harudeks.

Ajalugu

Riikluse areng Nõukogude Liidu ja selle õigusjärglase Venemaa koosseisus:

• 30. novembril 1922 moodustati Tšetšeeni autonoomne oblast.
• 15. jaanuaril 1934 moodustati Tšetšeeni-Inguši autonoomne oblast.
• 5. detsembril 1936 moodustati Tšetšeeni-Inguši ANSV (likvideeriti 1944, taastati 1957).
• 1990. aasta mais moodustati Tšetšeeni-Inguši Vabariik.
• 1990. aasta novembris teatati Tšetšeeni Vabariigi loomisest ja tema väljumisest Tšetšeeni-Inguši Vabariigi koosseisust.

• 1991. aasta juulis deklareeriti, et Tšetšeeni Vabariik ei kuulu Vene NFSV ega Nõukogude Liidu koosseisu. Tekkis Itškeeria Tšetšeeni Vabariik.

• 3. juunil 1994 keeldusid Džohhar Dudajevi vastased taipid (endised kolhoosiesimehed) allumast keskvalitsusele, moodustasid oma väeüksused ja tegid katse kukutada Dudajevit. Doku Zavgajevi riigipöördekatse ebaõnnestus. Venemaa abiga õnnestus neil ometigi kodusõjas peale jääda ja seetõttu saavutasid nad võimu kogu Tšetšeenias. Siiski pole õige nimetada Moskva-meelsete väeüksuste võimu aastatel 1994–1996 riigiks - neil polnud isegi oma lippu, vaid nad kasutasid algul Tšetšeenia ja seejärel Venemaa lippu.

• 1996. aastal, Hassavjurti lepingu sõlmimise järel Venemaa ja Tšetšeenia vahel, lagunes Aslan Mashadovi ja Šamil Bassajevi ühise vaenlase vastu sõlmitud sõjaline koalitsioon ning nad asusid ainuvõimupürgimuste tõttu vaenupositsioonidele. Teised sõjapealikud valisid vastavalt ühe osapooltest, keda toetada: Gudermesist pärit vennad Jamadajevid (Ruslan Jamadajev ja Sulim Jamadajev) toetasid Mashadovit, tšetšeeni sõjast osavõtnud araabia päritolu islamivõitleja Ibn al-Khaţţāb aga Bassajevit. Edasises võimuvõitluses positioneerisid mõlemad ainuvõimutaolejad end ka kui erinevate islamiusuvoolude pooldajad – Mashadov kui sufismipooldaja ja Bassajev kui salafismipooldaja.

Mashadovi ja teda toetanud Tšetšeenia mufti Ahmat Kadõrovi poolt järgitud sufism toetas Tšetšeenia iseseisvumist, Bassajaevi ja Ibn al-Khaţţābi poolt järgitav salafism aga panislamismi ideed ning rahvuslikke ja riigipiire mittearvestava ülemaailmse džihaadi levitamist.

Bassajaevi ja Ibn al-Khaţţābi poolt 1999. aastal alustatud sissetungile Dagestani järgnes Venemaa vägede vasturünnak, mille käigus likvideeriti Tšetšeenia suhteline iseseisvus ning kõrvaldati võimult Groznõis Aslan Mashadov.

Venemaa vägede sissetungi ajal eraldusid Mashadovist Ahmat Kadõrov ning vennad Ruslan ja Sulim Jamadajev ja asusid toetama liitu Venemaaga. Vastutasuks Bassajaevi ja Ibn al-Khaţţābi Venemaa-vastase tegevuse piiramise eest Kadõrovi poolt tunnustas Venemaa Tšetšeenia valitsejana Kadõrovit.

Piirkonna juhid

• 3. juuni 1994 – 3. jaanuar 1995 Umar Avturhanov, ajutise ülemõukogu esimees
• 3. jaanuar 1995 – 23. oktoober 1995 Salambek Hadžijev, rahvusliku taassünni valitsuse esimees
• 24. oktoober 1995 – 9. detsember 1996 Doku Zavgajev, riigipea
• 2000 – 2004 Ahmat Kadõrov
• august 2004 – 15. veebruar 2007 Alu Alhanov, president
• 15. veebruar 2007 – Ramzan Kadõrov, president, alates 2010. aasta septembrist "vabariigi pea".

Vaata ka

• Tšetšeeni-Inguši ANSV
• Itškeeria Tšetšeeni Vabariik
• Tšetšeenia Vabariigi presidentide loend

Välislingid

• Tšetšeeni Vabariigi administratsiooni ja valitsuse ametlik leht
• Andrus Mölder SOOVIN SULLE VABADUST NOXÇIYÇÖ @horisont.ee