Speyeri protestatsioon

Speyeri protestatsioon oli avaldus, mille tegid protestantliku vähemuse esindajad 1529. aasta Speyeri riigipäeval Martin Lutheri ja tema seisukohtade kaitseks ning mis andis nime protestantismile.

Speyeri protestatsiooni esitasid 19. aprillil 1529 Speyeri riigipäeval kuus vürsti ja 14 riigilinna: Saksimaa kuurvürst Johann, Brandenburgi markkrahv Georg, Braunschweig-Lüneburgi hertsogid Ernst ja Franz, Hesseni maakrahv Philipp I, Anhalt-Kötheni vürst Wolfgang; Strassburg, Augsburg, Ulm, Konstanz, Lindau, Memmingen, Kempten, Nördlingen, Heilbronn, Reutlingen, Isny, Sankt Gallen, Weissenburg ja Windsheim.

Reformimeelse vähemuse esindajana protesteerisid nad Martin Lutheri riigivande alla panemise ning tema kirjutiste keelustamise vastu ning nõudsid evangeelse usu takistamatut levitamist. Karl V esindaja keeldus protestatsiooni vastu võtmast, kuid seda levitati trükisena. Vürstide ja linnade esindajad andsid teksti hiljem keisrile üle.

Kaheksa aastat varem, 1521. aasta Wormsi ediktiga oli Martin Luther ketseriks kuulutatud: keiser Karl V oli tahtnud teha lõpu katoliikliku enamuse ja evangeelse vähemuse vahelisele usulisele lahkhelile. Luterlik ketserlus ja sellest tekkinud usutüli ei sobinud tema poliitiliste plaanidega. 1526. aastal tühistasid Saksa protestantlikud vürstid Wormsi edikti, kasutades ära Karl V viibimist Itaalias. Nad kuulutasid Speyeri riigipäeval välja aadelliku usuvabaduse.

1529. aastal taastas Karl V Wormsi edikti, mis sai Speyeri protestatsiooni esitamise ajendiks. Protestatsiooni esitamisest saadik hakati uuendusliikumise liikmeid nimetama "protestantideks".