Mine sisu juurde

Silmamuna

Allikas: Vikipeedia

Silmamuna (ladina keeles bulbus oculi) on paljude loomadel silma keskne osa, mis on kerakujuline.[1]

Silmamuna sisemus moodustab silma optilise süsteemi – koosnedes vesivedelikust, silmaläätsest ja klaaskehast.[2]

Imetajate silmamuna

[muuda | muuda lähteteksti]

Koduloomadel

[muuda | muuda lähteteksti]

Silmamuna seina 3 kesta

[muuda | muuda lähteteksti]

Ka loomade silmamuna sein koosneb kolmest üksteist katvast kestast:[3]

Inimese silmamuna

[muuda | muuda lähteteksti]

Inimese silmamuna läbimõõt on keskmiselt 24 mm ja kaal umbes 7 g. Meeste silmad on naiste silmadest veidi suuremad. Silmamunal eristatakse eesmist ja tagumist poolust. Sagitaalselt läbi nimetatud pooluste minev joon moodustab silma optilise telje. Silmamuna asetseb silmakoopa eesmises osas , ta on ümbritsetud silmakoopa rasvkehaga, lihastega jm., tagapool on ta nägemisnärvi abil ühenduses peaajuga. Silmamuna koosneb ümbritsevast kihistunud seinast ja sisemuses asuvast valgustmurdvast tuumikust.

Silmamuna seina 3 kesta

[muuda | muuda lähteteksti]

Silmamuna sein koosneb kolmest üksteist katvast kestast:

    • 1. Välimine kest ehk silmamuna fibrooskest ehk kiudkest koosneb:
      • a. sarvkest ehk kornea
      • b. kõvakest ehk skleera
    • 2. Keskmine kest ehk silmamuna soonkest koosneb:
      • a. vikerkest ehk iiris
      • b. ripskeha ehk tsiliaarkehake
      • c. soonmik ehk soonkest ehk pärissoonkest
    • 3. Sisemine kest ehk silmamuna sisekest koosneb:
      • a. võrkkest ehk reetina.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]