Sagedus

See artikkel räägib sündmuste hulgast ajaühikus; tõenäosusteooria mõiste kohta vaata artiklit Sagedus (tõenäosusteooria); statistika mõiste kohta vaata artiklit Absoluutne sagedus; ökoloogia mõiste kohta vaata artiklit Frekvents

Sagedus on võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste (füüsikas enamasti võngete, impulsside vmt) arv ajaühikus.

Sageduse tähis füüsikalise suurusena on f, mis tuleneb ladina sõnast frequentia ("arvukus, rohkus, rahvahulk"). Mõnikord, näiteks valguslaine kirjeldamisel on sageduse tähisena kasutusel kreeka täht nüü $\nu$ .

Sageduse ühik SI-süsteemis on herts (Hz): 1 sündmus sekundis on 1 herts. Pöörlevate mehaaniliste seadmete pöörlemissageduse traditsiooniline ühik on pöörete arv minutis, inglise keeles revolutions per minute, lühendina r/min või rpm. 60 rpm = 1 Hz.

Perioodilise protsessi sagedus on leitav järgmisest valemist:

f={\frac {1}{T}},\,

kus T on periood.

Laine sagedus

Laine on ruumis leviv võnkumine. Selle sagedus $f$ on pöördvõrdelises sõltuvuses lainepikkusest $\lambda \,$ . Täpsemalt võrdub sagedus laine levimiskiiruse $v$ ja lainepikkuse jagatisega:

f={\frac {v}{\lambda }}.

Vaakumis leviva elektromagnetilise kiirguse korral on kiiruseks valguse kiirus $c\,$ . Helilainete puhul on selleks helikiirus (õhus umbes 330 m/s).

Vaata ka