Süeniit

Nefeliinsüeniit Rootsist (särnaiit).

Süeniit on QAPF-diagrammil keskel vasakul.

Süeniit on süvakivim, mis koosneb peamiselt päevakividest.

Päevakividest on ülekaalus leelispäevakivid. Kvartsisisaldus ei ületa 5% kolmnurkdiagrammil, mille tipud moodustavad plagioklass, leelispäevakivi ning kvarts. Kvartsi puudumisel võib süeniit sisaldada feldšpatoide, näiteks nefeliini. Kvartsi feldšpatoididega koos süeniidis olla ei saa. Värvilistest mineraalidest võivad süeniidis esineda biotiit, pürokseenid ning amfiboolid. Nende osatähtsus ehk värviindeks võib ulatuda kuni 40%. Sarnane kivim, kuid suurema kvartsisisaldusega on graniit.

Süeniidi vulkaaniline analoog on trahhüüt.

Värvuselt on süeniit enamasti punakas või hall. Struktuur on enamasti jämeda- ning võrdteraline, harvem porfüüriline või pegmatoidne.

Süeniit moodustab maakoores intrusioone, näiteks štokid, daikid, sillid jne. Võib olla seotud granitoidsete kivimitega või minna järk-järgult üle graniidiks. Süeniit ei ole väga tavaline kivim, kuid ei kuulu ka kõige haruldasemate hulka.

Keskmise ilma veesisalduseta süeniidi koostis oksiidsel kujul massiprotsentides:

SiO2	TiO2	Al2O3	Fe2O3	FeO	MnO	MgO	CaO	Na2O	K2O	P2O5
59,63	0,86	16,94	3,09	3,18	0,13	1,90	3,59	5,33	5,04	0,30

Numbrid on keskmistatud 517 analüüsitud süeniiditüki alusel.

Termin "süeniit" tuleb Egiptuse kohanimest Aswān (Syene), ehkki Aswāni lähedal olevad kivimeid nimetataks tänapäeval graniidiks, sest süeniidi kohta sisaldavad nad liiga palju kvartsi.

Vaata ka

• Süenitoid