Säga
|
See artikkel räägib kalaliigist; kalaperekonna kohta vaata artiklit Säga (perekond); Eesti endise küla kohta vaata Sägä. |
| Säga | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Kiiruimsed Actinopterygii |
| Selts |
Sägalised Siluriformes |
| Sugukond |
Sägalased Siluridae |
| Perekond |
Säga Silurus |
| Liik |
Säga |
| Binaarne nimetus | |
|
Silurus glanis | |
 | |
Säga (Silurus glanis) on sägalaste sugukonda kuuluv kalaliik.
Morfoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Säga on laia ja madala peaga kala. Ülalõual on tal kaks pikka poiset ja alalõual neli väiksemat. Pärakuuim on pikk ja ulatub sabauimeni, seljauim on väike ja keha suhtes suhteliselt eespool. Selg on mustjasrohekas, küljed laigulised ja kõht hele.
Suurus
[muuda | muuda lähteteksti]Tavaliselt on sägad 1,3–1,6 meetri pikkused, suurimad isendid on olnud kuni 3 meetri pikkused (teistel andmetel ka kuni 5 m [1] ja 300 kg raskused; suurim isend, kes kirjalikes allikais on märgitud, kaalus 375 kg, ja see püüti Oderi jõest. Eestis püütud raskeim isend kaalus 152 kg[2] ja 2,1 m pikkune isend püüti 1935. aastal. [3] Sägad võivad elada kuni 80 aasta vanuseks[viide?].
Elupaik ja -viis
[muuda | muuda lähteteksti]Säga eelistab suuri soojemaid järvi ja aeglase vooluga sügavaid jõgesid ning riimveelisi jõgede suudmealasid. Toitub enamasti kaladest, vähemal määral ka limustest ja putukatest, suuremad kalad ka jõevähkidest, konnadest, pisiimetajatest ja veelindudest.
Levila
[muuda | muuda lähteteksti]Säga on levinud Lääne-Euroopas Reini jõest ida pool kuni Kaspia ja Araali mereni, põhjas kuni Lõuna-Soomeni ja lõunast Väike-Aasiani. Puudub Põhja-Jäämere jõgede vesikonnas.
Eestis on säga vähesel määral levinud peamiselt Emajõe alamjooksul, Peipsi ja Pihkva järves ning Võrtsjärves. Püük on Eestis aasta läbi keelatud.
8. juulil 2020 püüti ja vabastati noor, 1,2–1,5 kg kaaluv säga Sindi lähedalt Pärnu jõest.[4] Säga on jäänud võrku 2018. aastal ka Pärnu lahes.[5] 2022. aastal sattus Võrtsjärvel kaluri mõrda 28 kg raske ja 170 cm pikk isend, mis läks kalateadlastele uurimiseks.[6]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Miller, P. J ja Loates, M. J. 2006. Euroopa kalad. Eesti Entsüklopeediakirjastus
- ↑ Mikelsaar, N. 1984. Eesti NSV kalad. Tallinn, Kirjastus Valgus
- ↑ "Haruldane kala Peipsist". Võru Teataja, 12. august 1935
- ↑ "Noore hobikalastaja õngekonksu haaras haruldane kala" Pärnu Postimees, 8. juuli 2020]
- ↑ "Üllatus: Pärnu lahes ujus võrku säga" Pärnu Postimees, 28. august 2018
- ↑ "Võrtsjärvest püüti seni suurim säga" ERR, 15. juuli 2022
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Säga andmebaasis eElurikkus
- Säga TÜ Loodusteadusliku veebipõhises õpikeskkonnas
- Järv, L. 2005. Meie vete kalu: säga. Kalastaja 36: 20–24. [1]
- Eesti teadlased järjestasid maailma ühe suurima mageveekala genoomi, ERR, 16. september 2020