Riigikontroll
| Asutatud | 1918 |
|---|---|
| Eesmärk | majanduskontrolli kaudu anda Riigikogule ja avalikkusele kindlustunne, et avaliku sektori vahendeid kasutatakse seaduslikult ning tulemuslikult[1] |
| Peakorter | Tallinn |
| Asukoht | Kiriku tänav 2/4, Tallinn |
| Riigikontrolör | Janar Holm |
| Veebileht | Riigikontrolli koduleht |
Riigikontroll on Eesti riigiorgan, mis teostab majanduskontrolli riigivara ja kohaliku omavalitsuse kulude kasutamise üle. Seda juhib riigikontrolör.
Riigikontroll on Eesti maksumaksja huvides ja palgal tegutsev sõltumatu asutus, kelle ülesandeks on uurida, kuidas riik ja kohalikud omavalitsused on maksumaksja raha kulutanud ning mida selle eest pakkunud.
Ülesanded
[muuda | muuda lähteteksti]Riigikontroll teostab majanduskontrolli järgmiste asutuste ja isikute üle:
- Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, kohtud, Eesti Pank, Riigikantselei ja Õiguskantsleri Kantselei;
- valitsusasutused ning nende hallatavad riigiasutused;
- kohaliku omavalitsuse üksused, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 21 sätestatut;
- avalik-õiguslikud juriidilised isikud;
- sihtasutused ja mittetulundusühingud, kelle asutajaks või liikmeks on riik või avalik-õiguslik juriidiline isik;
- äriühingud, kus riigil või avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel või käesoleva lõike punktis 5 nimetatud sihtasutustel on kas üksi või ühiselt valitsev mõju enamusosaluse kaudu või muul viisil, samuti nende äriühingute tütarettevõtjad;
- äriühingud, kes on saanud riigilt laenu või kelle laene või muude lepinguliste kohustuste täitmist tagab riik;
- muud avalik-õiguslike ülesannete täitjad riigi vara kasutamisel ja säilitamisel.
Riigikontroll teostab Riigikontrolli seaduse § 6 lõike 2 punktides 1, 2 ja 4 sätestatud ulatuses kontrolli:
- kohaliku omavalitsuse üksuste üle munitsipaalvara valdamisel, kasutamisel ja käsutamisel;
- sihtasutuste ja mittetulundusühingute üle, kelle asutajaks või liikmeks on kohaliku omavalitsuse üksus;
- äriühingute üle, kus kohaliku omavalitsuse üksusel on valitsev mõju enamusosaluse kaudu või muul viisil, samuti nende äriühingute tütarettevõtjate üle.
Riigikontroll teostab Riigikontrolli seaduse § 6 lõigetes 2 ja 3 sätestatud ulatuses kontrolli kohaliku omavalitsuse üksuse valdusse antud riigi kinnis- ja vallasvara, riigieelarvest antavate sihtotstarbeliste eraldiste, toetuste ning riiklike ülesannete täitmiseks eraldatud raha kasutamise osas.
Riigikontroll kontrollib teiste isikute valdusse antud riigivara kasutamist ja säilimist. Riiklikke toetusi ja sihtotstarbelisi eraldisi saavate isikute puhul on Riigikontrollil õigus teha menetlustoiminguid, et selgitada toetuse või eraldise saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust ning toetuse või eraldise kasutamise õiguspärasust.
Riigikontroll kontrollib riigi ja kohalike omavalitsuse üksuste vahendusel eraldatud Euroopa Liidu vahendite kasutamist ja selliste vahenditega seoses Euroopa Liidu ees võetud kohustuste täitmist. Euroopa Liidu vahendite lõppkasutajate ja Euroopa Liidu ees kohustusi omavate isikute suhtes on Riigikontrollil õigus teha menetlustoiminguid, selgitamaks Euroopa Liidu vahendite saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust ning vahendite kasutamise ja kohustuste täitmise õiguspärasust.[2]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti Riigikontroll loodi 1918. aasta 27. detsembril. Vabadussõjas sõjapidamise kulude pidev suurenemine ja eluline nõue kasinat riigi raha väga otstarbekalt ja sihipäraselt kulutada põhjustasid tol päeval Riigikontrolli loomise otsuse, Ajutise Maanõukogua poolt. Eesti esimeseks riigikontrolöriks kinnitati, Ajutise Maanõukogu Vanematenõukogu koosolekul 6. jaanuaril 1919, majandusteadlane Aleksander Oinas.
5. veebruaril 1919 kinnitas Eesti Ajutine Maanõukogu ajutise seaduse Riigikontrolli kohta.[3] A. Oinas valiti 8. mail 1919 siseministriks, riigikontrolöri kohuseid asus täitma, sõjavägede peakontrolör ja Riigikontrolli sõjaväeosakonna juhataja Aleksander Käsk. 1. juulil 1919 valiti uueks riigikontrolöriks õigusteadlane Karl August Einbund.
30. juulist kuni 11. oktoobrini 1920 oli riigikontrolör Peeter Reisik ja 11. oktoobrist 1920 kuni 17. märtsini 1921 Ferdinand Vellner, seejärel taas Aleksander Oinas.[4]
Riigikontroll tegutses 1940. aasta 25. augustini, kui Riigivolikogu poolt Eesti NSV konstitutsiooni vastu võtmisega moodustati Eesti NSV ja rahvakomissariaadid ja Riigikontroll likvideeriti. Seejärel loodi Eesti NSV Riigikontrolli Rahvakomissariaat, riigikontrolli rahvakomissari Arkaadi Uiboga.
Eesti taasiseseisvumise järel võeti vastu 1990. aasta 6. juunil Riigikontrolli seadus. 1990. aasta 20. septembril kinnitati Ülemnõukogu esimehe Arnold Rüütli ettepanekul seitsmeks aastaks riigikontrolöriks Hindrek-Peeter Meri. Riigikontroll alustas tegevust l. novembril 1990 Tallinnas Suur-Ameerika tänav 1 asuvas endise Eesti NSV Plaanikomitee hoones, kust 1991. aasta veebruaris koliti Narva maantee 4 asuvasse majja ning augustis 2000 Narva mnt 11a hoonesse, mis praegu kuulub Riigikontrollile.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Riigikontrolli seadus, RT I, 19.12.2019, 13
- ↑ Riigikontrolli seadus, § 7. Kontrollitavad. RT I, 19.12.2019, 13
- ↑ RT 1919 nr 9 art 22
- ↑ Eesti Riigikontrolli ajalugu, www.riigikontroll.ee (vaadatud 04.10.2020)