Rantsna mõis

See artikkel on Astijärve kihelkonna Rantsna (Rencēni) mõisast; Āraiši kihelkonna Rencēni mõisa kohta vaata artiklit Rencēni mõis (Āraiši kihelkond).

---

Rantsna mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1903). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 83

Rantsna mõisa Valga kreisi Ēvele kihelkonda jäänud valdused 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 83

Rantsna mõis ehk Rencēni mõis (saksa keeles Ranzen, läti keeles Rencēnu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Astijärve kihelkonnas. Nüüdisaegse haldusjaotuse järgi asub mõisasüda Valmiera piirkondValmiera piirkonnas Rencēni vallas Rencēnmuiža külas.

Ajalugu

Mõisa maad kuulusid varem Astijärve mõisale. Aastal 1586 panditi sealsed maad 600 kuldna eest vendadele Büringitele.

Esimene mõisavaldaja oli krahv Francesco Santi, kellele Jelizaveta Petrovna aastal 1744 sealsed maad annetas. Osa mõisa maadest annetati aga aastal 1749 kammerpreili Franzenile. Hiljem kuulus mõis Sieversitele. Aastal 1784 kinkis mõisa omanik Friedrich von Sievers veerandi adramaa suuruse maatüki mõisa ülevaatajale Jacob Wachholderile. Aastal 1836 ostis mõisa 154 000 rubla eest kommertsnõunik Emilie Mathilde Kriegsmann.

Mõisa suurus

Rantsna mõisa peahoone 2010. aastal

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 25 ja 1/2 adramaad, sellele allus koos Fioreni nime kandva mõisaga (pindala 2 ja 3/8 adramaad) 457 mees- ning 596 naishinge. Aastal 1688 ja 1734 oli mõisa suurus 20 ja 3/4 adramaad, aastal 1757 aga 27 ja 7/8. Aastal 1823 oli mõisa suurus 20 ja 7/10 adramaad. Aastal 1832 oli mõisal adramaid 20 ja 7/20, aastal 1881 aga 13 ja 17/80, lisaks allus mõisale 21 ja 26/80 adramaad mõisadele kuuluvate talude valduses.

Mõisaansambel

Mõisakompleks, sealhulgas vana häärber ja park, on muinsusmälestistena riikliku kaitse all. Kohaliku kaitse all on mõisa valge ait, mõisavalitseja maja, viinaköök ja uus häärber. Pargis asuvad viis kaskaadina ühendatud tiiki. Mõisa juures asub looduskaitsealune tammeallee. Arhiivides on infot 45 mõisakompleksi kuulunud hoone kohta; muuhulgas olid mõisal ka oma elektrijaam ja tuletõrjedepoo.