Rakenduslingvistika

Rakenduslingvistika ehk rakenduslik keeleteadus on keeleteaduse haru või interdistsiplinaarne teadus, mis tuvastab ja uurib keelega seotud igapäevaelu probleeme ning pakub neile lahendusi.

Mõned rakenduslingvistikaga seotud akadeemilised valdkonnad on haridus, psühholoogia, kommunikatsiooniteadus, infoteadus, Loomuliku keele töötlus, antropoloogia ja sotsioloogia.

Rakenduslingvistika huvisfääri kuuluvad näiteks kakskeelsus, keelekümblus, arvutisuhtlus ja keeleõpe.

Eestis koondab rakenduslingvistika valdkonna inimesi ja organisatsioone 2004. aastal loodud Eesti Rakenduslingvistika Ühing.

Ajalugu

Rakenduslingvistika kujunes osaliselt vastukaaluks keeleteaduse kitsastumisele, kui 1950. aastate lõpus tekkis generatiivne keeleteadus. See on alati säilitanud sotsiaalselt vastutustundliku rolli, mida näitab selle keskne huvi keeleprobleemide vastu.

Kuigi rakenduslingvistika sai alguse Euroopas ja Ameerika Ühendriikides, õitses see valdkond kiiresti rahvusvahelises mastaabis.

Rakenduslingvistika tegeles kõigepealt keeleteaduse põhimõtetega. 1960. aastatel laiendati rakenduslingvistika valdkonda aga keele hindamise ja keelepoliitika valdkonda. Juba 1970. aastatel muutus rakenduslingvistika teoreetilise keeleteaduse asemel probleemipõhiseks valdkonnaks, mis hõlmab ka keelega seotud probleemide lahendamist reaalses maailmas. 1990. aastateks oli rakenduslingvistika muutunud laiemaks, hõlmates ka kriitilisi uuringuid ja mitmekeelsust.

Ameerika Ühendriikides algas rakenduslingvistika samuti kitsalt kui struktuurilingvistika seisukohtade rakendamine: kõigepealt inglise keele õpetamisel koolis ja hiljem teise ja võõrkeele õpetamisel. Kõige jõulisemalt propageerisid rakenduslingvistika lähenemisviisi keeleõppele Leonard Bloomfield, kes töötas välja armee spetsialiseeritud koolitusprogrammi alused, ja Charles C. Fries, kes asutas 1941. aastal Michigani ülikoolis Inglise Keele Instituudi (ELI). 1946. aastal sai rakenduslingvistika tunnustatud õppevaldkonnaks eelmainitud ülikoolis. 1948. aastal asutas Michigani teadusklubi Language Learning: A Journal of Applied Linguistics, mis oli esimene ajakiri, mis kandis terminit rakenduslingvistika. 1960. aastate lõpus hakkas rakenduslingvistika looma oma identiteeti kui interdistsiplinaarne keeleteaduse valdkond, mis tegeleb tegelike keeleküsimustega. Uus identiteet kindlustati 1977. aastal Ameerika rakenduslingvistika assotsiatsiooni loomisega.

Suunad

Keele uurimisega seotud rakenduslingvistika peamised valdkonnad

Leksikograafia – sõnaraamatu koostamise teooria ja praktika;
Keeledidaktika – võõrkeele õpetamise meetodite arendamise teadus;
Teise keele omandamine – teadus keele omandamise protsessist (erinevalt keeledidaktikast – õppija seisukohast);
Tõlketeadus – tõlkimisteooria.

Praktiliste rakendustega seotud rakenduslingvistika peamised valdkonnad

Arvutilingvistika
- Masintõlge
- Optiline märgituvastus (OCR)
- Automaatne kõnetuvastus (ASR)
- Automaatne andmekaevandamine (data mining)
- Elektrooniliste sõnastike, tesauruste, ontoloogiate loomine
- Korpuslingvistika, elektrooniliste tekstikorpuste loomine ja kasutamine

Ühingud

Rahvusvaheline rakenduslingvistika ühing asutati 1964. aastal Prantsusmaal, kus see on paremini tuntud kui Association Internationale de Linguistique Appliquée ehk AILA. AILA-l on filiaalid enam kui kolmekümnes riigis, millest mõned on loetletud allpool.

Kanada

Kanada rakenduslingvistika ühing / L'Association Canadienne de Linguistique appliquée (CAAL/ACLA) on ametlikult kakskeelne (inglis- ja prantsuskeelne) teaduslik ühendus, millel on umbes 200 liiget. Ühing annab välja Kanada rakenduslingvistika ajakirja Canadian Journal of Applied Linguistics ja korraldab iga-aastast konverentsi.

Jaapan

1982. aastal asutati Jaapani Rakenduslingvistika Assotsiatsioon (JAAL) Jaapani Kõrgkoolide Inglise keele õpetajate assotsiatsiooni (JACET) raames, et osaleda rahvusvahelisemas tegevuses. 1984. aastal sai JAAL rahvusvahelise rakenduslingvistika assotsiatsiooni (AILA) liikmeks.

Suurbritannia

Briti rakenduslingvistika assotsiatsioon (BAAL) asutati 1967. aastal. Selle missiooniks on hariduse arendamine, tugevdades ja toetades keelekasutuse, keele omandamise ja keeleõpetuse uurimist ning interdistsiplinaarse koostöö edendamist selles valdkonnas, kasutades selleks kõiki seaduslikke heategevuslikke vahendeid. BAAL korraldab iga-aastast konverentsi, samuti mitmeid väiksemaid konverentse ja üritusi, mida korraldavad tema erihuvirühmad (SIG).

Ameerika Ühendriigid

Ameerika Rakenduslingvistika Assotsiatsioon (AAAL) asutati 1977. aastal. AAAL korraldab igal aastal, tavaliselt märtsis või aprillis, Ameerika Ühendriikides või Kanadas konverentsi.

Teadusajakirjad

Valdkonna peamised ajakirjad on Research Methods in Applied Linguistics, Annual Review of Applied Linguistics, Applied Linguistics, Studies in Second Language Acquisition, Applied Psycholinguistics, International Review of Applied Linguistics in Language Teaching, International Journal of Applied Linguistics, Applied Linguistics Review, European Journal of Applied Linguistics, Language Learning ja Language and Education.

Vaata ka