Rajoon (Venemaa)

Venemaa kaart; rajoonid tähistatud kontuurjoontega. Territooriumilt kaks suurimat Venemaa rajooni Taimõri ja Evengi rajoon asuvad pildil keskel rohelisel alal (Krasnojarski krais).

Rajoon (vene keeles район) on 2. järgu haldusüksus Venemaa Föderatsioonis

Seisuga 1. jaanuar 2010 oli Venemaal 1868 rajooni. Mõnes föderatsioonisubjektis nimetatakse rajoone teisiti – näiteks Tõvas kožuunideks ja Jakuutias ulussideks.

Elanike arvult on suurim Vsevoložski rajoon Leningradi oblastis – 326,7 tuhat elanikku (2017), väiksem Aleuudi rajoon Kamtšatka krais – 688 elanikku (2017).

Territooriumilt suurimad rajoonid asuvad Krasnojarski krais: põhjaosas Taimõri Dolgaani-Neenetsi rajoon (879 900 km²) ja keskosas Evengi rajoon (763 200 km²). Venemaa väiksem rajoon asub Tšeljabinski oblastis – Korkino rajoon (102,76 km²).

Rahvusrajoonid

Mõned rajoonid omavad rahvuslikku staatust. 2011. aasta seisuga oli Venemaal 12 rahvusrajooni, nende seas Baunti evengi rajoon Burjaatias, Kalevala rahvusrajoon Karjalas, Bõstrinski rajoon Kamtšatka krais, Saksa rahvusrajoon Altai krais, Azovo saksa rahvusrajoon Omski oblastis ja Moma rahvusuluss Jakuutias.

Kohalik omavalitsus

Kohalikku omavalitsust teostatakse rajoonides munitsipaliteetide kaudu. Reeglina on rajooni piires moodustatud munitsipaalmoodustisena munitsipaalrajoon, harvemini linnaringkond (näiteks Sahhalini ja Sverdlovski oblastis) või munitsipaalringkond (Moskva linna rajoonides). Rajooni piirides võib olla moodustatud ka mitu munitsipaalringkonda (näiteks Peterburi linna rajoonides).