Pirita tee
|
See artikkel räägib Tallinna tänavast; tänava kohta Loo alevikus vaata artiklit Pirita tee (Loo) |
Kaart
Pirita tee on tänav Tallinnas Kesklinna ja Pirita linnaosas Tallinna lahe ääres. Pirita tee läbib Kadriorgu, Maarjamäed ja Piritat.
Hoonestus ja objektid
[muuda | muuda lähteteksti]- Pirita tee 1, Russalka (monument)
- Russalka rannapark, Kadriorus Pirita tee ja mere vahelisel alal
- Pirita tee 6, asus endine Põhja Paberi- ja Puupapivabriku direktori Emil Fahle suvemaja ja hiljem Peeter Suure merekindluse lennusalga Lennuväe Ohvitseride Kogu ja kasiinohoone. Hoone hävis teises maailmasõjas. Eramu majandushoone on säilinud Narva maantee 77.[1]
- Pirita tee 10, arhitekt Jacques Rosenbaumi projekti alusel ehitatud hoone on tänaseks hävinud.
- Pirita tee 12, aastatel 1911-1912 arhitekt Jacques Rosenbaumi projekti alusel, Jacques Rosenbaumile endale ehitatud hoone. Heimatstiili silmapaistev näide. Hoones asus 2003. aastast Eesti Olümpiakomitee[2]
- Pirita tee 16/18 asus enne teist maailmasõda tubakatehas AS "Laferme"[3].
- Pirita tee 17, ESS Kalev Jahtklubi, Kalevi Jahtklubi restoran
- Pirita tee 19, Georg Lurichi monument
- Pirita tee 20, endise tubakavabriku Laferme hooneteansambel, sh Laferme maja, Aserbaidžaani Suursaatkonna hoone. Tehasehoone projekteeris insener Maximilian Arronet. Hoonetekompleksi kuuluvad ka tubakavabriku töötajatele 1922. aastal, arhitekt Artur Perna poolt projekteeritud 2 elamut.[4]
- Tallinna Lauluväljak, Narva maantee 95
- Pirita tee 26, Lillepaviljon,[5][6]
- Pirita tee 26, Meerhofi maja[7]
- Pirita tee 26e, Restoran Tuljak,[8][9]
- Pirita tee 28, Eesti Näituste messikeskus
- Pirita tee 28a,
- Pirita tee 56, Maarjamäe loss[10] (Orlovi loss), kus asub Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe filiaal
- Pirita tee 76c, Maarjamäe memoriaal
- Pirita tee 78, Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaal
- Windecki park ja endine Windecki suvemõis
- Õhupallilendur Charles Leroux' mälestusmärk
- Pirita tee 100, Rallisõitja Markko Märtini kaardilugeja Michael Parki mälestusmärk
- Pirita Selver, Rummu tee 4
- Pirita sild
-
Pirita tee 10 -
Pirita tee 12 -
Pirita tee 18 -
Pirita tee 18 -
-
Pirita tee 26, Lillepaviljon -
Pirita tee -
Pirita tee, 2003 -
Pirita tee, 2009 -
Pirita tee, 2009 -
Kohvik Carina/Restoran Tuljak, Pirita tee 26e -
Pirita tee 28a -
Michael Parki mälestusmärk, Pirita tee 100
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Tee rekonstrueeriti 1980. aasta suveolümpiamängude purjeregati objektina. Seejuures olid eeltöödeks Tallinna lahe lõunakalda kindlustus ja Pirita jõe sild. Tee jagati neljaks lõiguks:
- Narva maantee Leineri tänava ristist kuni Russalka monumendini
- Russalkast kuni Saare teeni
- Saare teest Pirita sillani
- Merivälja tee ümberehitus Pirita sillast kuni Supluse tänavani
Projekt RPI Eesti Projekt, autorid V. Kool, René Palis, H. Kotkas, peainsenerid H. Karu ja René Palis.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Narva mnt 77, www.eestigiid.ee
- ↑ EOK pani maja müüki, otsib uut, www.kinnisvarauudised.ee, 4. veebruar 2013
- ↑ 771. Natsionaliseerimisele kuuluvad tööstusettevõtted, Riigi Teataja, nr. 81, 26 juuli 1940
- ↑ Leele Välja, OÜ Arhitektuuriväljad. Tallinna kesklinna väärtuslikud hooned. Tallinn 2020, lk 18
- ↑ Lillepaviljon
- ↑ 8191 Lillepaviljon Pirita tee 26, 1958. a. kultuurimälestiste riiklikus registris
- ↑ "Meerhofi residents". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. detsember 2015. Vaadatud 23. oktoobril 2015.
- ↑ Tuljak Restoran
- ↑ 8192 Kohvik "Tuljak", 1964. a. kultuurimälestiste riiklikus registris
- ↑ 8521 Maarjamäe suvemõisa loss, 1874. a. kultuurimälestiste riiklikus registris
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Karin Hallas-Murula. Miks me armastame Pirita teed?. Eesti Ekspress, 19. august 2008.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Pirita tee |