Mine sisu juurde

Piret Saluri

Allikas: Vikipeedia
Piret Saluri
Foto: Ave Maria Mõistlik, jaanuar 2010

Piret Saluri (neiupõlvenimega Piret Rõuk; sündinud 22. oktoobril 1943 Tallinnas) on eesti tõlkija ja diplomaat.

Haridus

[muuda | muuda lähteteksti]

Piret Saluri õppis Märjamaa Keskkoolis ja Tallinna 21. keskkoolis (lõpetas 1962). 1962. aastal astus ta Tartu Riiklikku Ülikooli õppima arstiteadust. 1971. aastal lõpetas Saluri TRÜ eesti filoloogia erialal ajakirjanduse eriharus diplomitööga "Isikuintervjuu mõnedest probleemidest" (juhendaja Helle Tiisväli).[1][2]

Töökäik

[muuda | muuda lähteteksti]

Saluri töötas aastatel 1964‒1972 Eesti Televisioonis, algul laste- ja noortesaadete, hiljem kirjandussaadete toimetajana, ning aastatel 1972‒1975 ajakirjade Pioneer ja Täheke toimetuses. 1975‒1990 oli ta vabakutseline tõlkija.

Aastail 1991–1995 töötas ta Eesti saatkonnas Helsingis I saatkonnasekretärina ja 1995–2002 Vabariigi Presidendi protokolliülemana.[3][2]

Loominguline tegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

Piret Saluri on tõlkinud eesti keelde üle poolesaja teose, peamiselt soome keelest, vähemal määral inglise ja vene keelest. Saluri tõlgete seas on nii soome ja vene klassikute teoseid (Vassili Aksjonov, Pentti Saarikoski, Paavo Haavikko, Mika Waltari, Marja-Liisa Vartio, Antti Tuuri, Antti Hyry, Olli Jalonen, Sirpa Kähkönen) kui ka lastekirjanduse tippteoseid (Elwyn Brooks White'i "Charlotte koob võrku", Hannu Mäkelä "Hobune, kes kaotas prillid ära" ja "Härra Huu"), samuti esseistikat ja aimekirjandust (Olavi Paavolaineni "Külalisena Kolmandas Reich'is", Kai Laitineni "Soome kirjanduse ajalugu", Matti Klinge "Soome lühiajalugu", Jussi Talvi "Gastronoomia ajalugu") ning kuuldemänge (Kaj Kalini "Veres"[4], Hannu Mäkelä "Leino läheb Eestisse"[5] ja "Tema uue elu algus", 1990[6], Paavo Haavikko "Kuningas Harald Pikaealine"[7], Markku Envalli "Härra Clay lugu", 1997[8], Lasse Raustela "Murri-Purri surm", 1989[9], Pentti Saarikoski "Maria ja Metodius"[10] ja "Kauri põld"[11]). Soomes tegutsev Mika Waltari Selts kirjeldas Salurit oma auliikmeks kutsudes tema tõlkeid järgmiselt: "Piret Saluri on suutnud tabada Waltari stiili kuni peensusteni: neis raamatuis räägib Mika Waltari meiega eesti keeles!"[12].

Piret Saluri on Soome Kirjanduse Seltsi kirjavahetajaliige (1987), Soome Tõlkijate ja Tõlkide Liidu liige (1988) ja Eesti Kirjanike Liidu liige (1990).[2] Aastatel 2020–2022 oli ta Sihtasutuse Kultuurileht nõukogu liige[13].

Isiklikku

[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti sõjaväelane, riigiametnik ja poliitik Theodor Rõuk oli Piret Saluri vanaisa.

1966. aastast oli ta abielus kirjanik Rein Saluriga.[14]

Tunnustus

[muuda | muuda lähteteksti]

Teosed

[muuda | muuda lähteteksti]

Tõlked

[muuda | muuda lähteteksti]

Koostatud ja toimetatud raamatud

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Paavo Haavikko "Kogutud luuletused" (toimetaja ja tõlkija), tõlkinud Kai Aareleid, Ivar Grünthal, Kätlin Kaldmaa, Kaja Kallemets, Jan Kaus, Lauri Kitsnik, Tiiu Kokla, Hasso Krull, Asko Künnap, Minni Nurme, Kajar Pruul, Jürgen Rooste, Paul-Eerik Rummo, Piret Saluri, Joel Sang, Debora Vaarandi, Elo Viiding ja Julius Ürt, Tallinn: EKSA, 2021, ISBN 9789949684922
  • Maria Jotuni "Armastus" (koostaja), tõlkinud Evelin Banhard, Kätlin Kaldmaa, Hille Lagerspetz, Ave Leek, Mihkel Mõisnik, Asta Põldmäe, Arvi Sepp ja Eva Velsker, Tallinn: Kultuurileht, 2015, sari Loomingu Raamatukogu nr 34, ISBN 9789949563111
  • "Kadrioru protokollist: Eesti Vabariigi presidendi protokollist" (koostaja). Tallinn: Vabariigi Presidendi Kantselei, 2001
  • Lennart Meri "Tulen maasta, jonka nimi on Viro" (toimetaja; tõlkis Juhani Salokannel). Helsingi: Otava, 1995

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Piret Saluri, "Isikuintervjuu mõnedest probleemidest", 1971, raamatukogukataloogis Ester (vaadatud 10.10.2021).
  2. ↑ 2,00 2,01 2,02 2,03 2,04 2,05 2,06 2,07 2,08 2,09 2,10 "Jäsenkirje 1 2014", Mika Waltari-seura (vaadatud 10.10.2021).
  3. ↑ "Aga kui tänavu jääd ei tule?" Meremees 1993, nr 20.
  4. ↑ "Kaj Kalin "Veres", Raadioteater, 1996 (vaadatud 10.10.2021).
  5. ↑ "Hannu Mäkela "Leino läheb Eestisse"", ERR/Raadioteater 1998 (vaadatud 10.10.2021).
  6. ↑ "Tema uue elu algus", Eesti Raadio, 17.01.1991.
  7. ↑ "Raadioteater. Kuningas Harald Pikaealine", 1990 (vaadatud 10.10.2021).
  8. ↑ Kuuldemäng: Markku Envall "Härra Clay lugu"", Raadioteater, 1997 (vaadatud 10.10.2021).
  9. ↑ "Murri-Purri surm", Eesti Raadio, 07.01.1989.
  10. ↑ "Maria ja Metodius", Eesti Raadio, 10.11.1990.
  11. ↑ "Kauri põld", Eesti Raadio, 23.04.1987.
  12. ↑ 12,0 12,1 "Tõlkija Piret Saluri Mika Waltari seltsi auliikmeks", ERR, 20.03.2014.
  13. ↑ "SA Kultuurileht nõukogu liikmed", Sihtasutus Kultuurileht (vaadatud 10.10.2021).
  14. ↑ Kalev Kesküla. Presidendi pipar Eesti Ekspress, 26.06.2002.
  15. ↑ "Tõlkijad. Piret Saluri", Eesti Raadio, 21.04.1995 (intervjueerib Vilma Jürisalu).
  16. ↑ Neeme Korv, "Piret Saluri ja Jan Kaus pälvisid Soomes preemia", Postimees, 17.09.2003.
  17. ↑ "Paul-Eerik Rummole anti elutööpreemia", Soome Instituut, 10.10.2019.
  18. ↑ "Piret Salurille arvostettu Aino Kallas-palkinto", Soome suursaatkond Tallinnas, 25.11.2015.
  19. ↑ Merit Maarits, "Piret Saluri: ilukirjanduses ei saa masin kunagi tõlkijat asendada" ERR, 01.02.2019.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Piret_Saluri&oldid=6748045"