Mine sisu juurde

Peeter Simm

Allikas: Vikipeedia
Peeter Simm esinemas Tallinna Keskraamatukogus 15. novembril 2012

Peeter Simm (sündinud 24. veebruaril 1953 Kiviõlis) on eesti filmilavastaja.

Peeter Simm sündis Kiviõlis. Ta on õppinud Nõo Keskkoolis füüsikakallakuga klassis. Lõpetas cum laude Moskva Moskva Üleliidulise Riikliku Kinematograafiainstituudi mängufilmide režissööri erialal 1976. aastal.

Aastatel 1975–1993 töötas Simm Tallinnfilmis, algul režissööri assistendina, seejärel mängufilmide režissöörina.

1993. aastal asutas ta stuudio Lege Artis Film. Režissöörina on ta teinud koostööd paljude stuudiotega. On lavastanud teatris näidendeid, teinud keeleõppe- ja reklaamfilme, telesaateid jms. Ta töötab Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudis filmirežii külalisprofessorina.[viide?]

Tema tütred on filosoof Kadri Simm ja tantsija Mari Simm. Tema praegune elukaaslane on tantsija ja näitleja Reet Paavel.

Filmograafia

[muuda | muuda lähteteksti]

Mängufilmid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 1980 "Ideaalmaastik" (Tallinnfilm).
  • 1982 "Arabella, mereröövli tütar" (Tallinnfilm), lastefilm. Ka stsenarist.
  • 1984 "Puud olid..." (Tallinnfilm).
  • 1987 "Tants aurukatla ümber" (Eesti Telefilm), kaks seeriat.
  • 1989 "Inimene, keda polnud" (Tallinnfilm).
  • 1994 "Ameerika mäed" (47 ème Parallèle, Budapest Filmstúdió, Lege Artis Film), Prantsuse-Ungari-Eesti koostööfilm. Ka stsenarist, koos Hans-Werner Honerti ja Agu Tammeveskiga.
  • 2001 "Head käed" (Allfilm, Studio F.O.R.M.A.), Eesti-Läti koostööfilm. Ka stsenarist, koos Toomas Raudamiga.
  • 2006 "Kõrini!" (Ruut, Saxonia Media), Eesti-Saksa koostööfilm. Ka stsenarist, koos Valentin Kuigi, Hans-Werner Honerti ja Thomas Steinkega.
  • 2007 "Georg" (Lege Artis Film, Allfilm, Center of National Film, Matila Röhr Productions), Eesti-Venemaa-Soome koostööfilm.
  • 2012 "Üksik saar"
  • 2020 "Vee peal"

Lühimängufilmid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 1974 "Kõik omad poisid" (ÜRKI), kursusetöö. Ka stsenarist.
  • 1976 "Võsakurat" (Tallinnfilm), diplomitöö. Ka stsenarist, koos Arvo Kruusemendiga.
  • 1976 "Tätoveering" (Tallinnfilm), noorte režissööride kassetil „Karikakramäng“. Ka stsenarist.
  • 1978 "Stereo" (Eesti Telefilm). Ka stsenarist.
  • 1991 "Ankur" (Fantaasiafilm). Soome-Eesti koostööfilm. Ka stsenarist, koos Rosa Liksomi ja Kari Pullineniga.
  • 1999 "Aida" (Lege Artis Film), Eesti-Läti koostöökassetil „Sellised kolm lugu...“. Ka stsenarist, koos Valentin Kuigiga.
  • 2011 "Vereringe" (Taska Film). Ka stsenarist.

Dokumentaalfilmid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 1979 "Sireen" (Tallinnfilm). Tuletõrjujate tööst. Ka stsenarist.
  • 1981 "Mitut värvi haldjad" (Tallinnfilm). Erikooli lastest. Ka stsenarist.
  • 1983 "Järgmine loosimine" (Tallinnfilm). Lastekodulapsed loosivad välja riikliku loterii võite. Ka stsenarist.
  • 1983 "Alternatiiv" (Tallinnfilm). Tallinna sõprussidemed Veneetsia ja Kieliga. Režissööritöö kahasse Peep Puksiga. Ka stsenarist, koos Peep Puksiga.
  • 1984 "Täna õhtul... Endel Pärn" (Eesti Telefilm). Näitleja Endel Pärna portreefilm. Ka stsenarist.
  • 1989 "Balti tee" (Maurum), Eesti-Läti-Leedu koostööfilm. Ka stsenarist koos Olav Osoliniga.
  • 1991 "Meie venelased" (Tallinnfilm). Ka stsenarist, koos Dimitri Klenskiga.
  • 1996 "Teatri juubel" (Lege Artis Film). Eesti Draamateatri 75. juubeli puhuks. Ka stsenarist, koos Häidi Kollega.
  • 1998 "Veidike metsa poole" (Lege Artis Film). Metsandusest. Ka stsenarist, koos Taivo Raudsaarega.
  • 1999 "Tempo di Valse" (Faama film). Judokas Indrek Pertelsoni portreefilm. Ka stsenarist, koos Hans Roosipuuga.
  • 2001 "Nagu Nool" (Balti Video). Kümnevõistleja Erki Noole portreefilm. Ka stsenarist, koos Paavo Kivinega.
  • 2001 "Elu pärast maailmalõppu" (Lege Artis Film). Vanausulistest. Ka stsenarist, koos Triin Partsiga.
  • 2002 "Sõda pärast sõda" (EXIT film). Metsavendadest. Ka stsenarist, koos Eerik-Niiles Krossiga.
  • 2004 "Söerikastaja: film ümber Jaan Krossi" (Lege Artis Film). Kirjanik Jaan Krossi portreefilm.
  • 2004 "Inimene pole kala" (Ikoon). Ihtüoosist. Ka autor koos Vahur Laiapeaga.
  • 2006 "Teisel pool pidalitõbe" (Ikoon). Leeprast. Režissööritöö kahasse Vahur Laiapeaga. Ka stsenarist, koos Vahur Laiapeaga.

Lavastajatöö teatris

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 1988 "Maria", Isaak Babeli näidend, Eesti Draamateater.
  • 1997 "Loojang", Isaak Babeli näidend, Viljandi Ugala.
  • 2002 "Kino-Mati", Toomas Raudami ja Peeter Simmi näidend, Rakvere teater.

Näitlejatöö

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 1976 "Salakütt" (Tallinnfilm), noorte režissööride kassetil „Karikakramäng“. Režissöör Toomas Tahvel. Esimene kütt.
  • 1976 "Tätoveering" (Tallinnfilm), noorte režissööride kassetil „Karikakramäng“. Režissöör Peeter Simm. Tätoveeritav.
  • 1979 "Sinine granaatkivi" (Belarusfilm). Režissöör Nikolai Lukjanov. Tantsija.
  • 1980 "Jõulud Vigalas" (Tallinna Kinostuudio). Režissöör Mark Soosaar. Konstantin Päts
  • 1982 "Šlaager" (Tallinnfilm). Režissöör Peeter Urbla. Operaator.
  • 1982 "Musta katuse all" (Eesti Telefilm). Režissöörid Ago-Endrik Kerge ja Terje Põder. Jutlustaja.

Teatrilavastuste televersioonid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 2003 "Jaanituli" (ETV). Rünno Saaremäe näidend, lavastaja Üllar Saaremäe, Rakvere teater.
  • 2004 "Teener" (ETV). Mart Kivastiku näidend, lavastaja Raimo Pass, VAT Teater.

Kanal 2 telesarja "Üks päev" kuuluvad saated

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 1999 "Üts päiv", võroke Enn Kasak. Ka stsenarist.
  • 1999 "Ema päev", paljulapselise pere ema Anne-Ly Suits. Ka stsenarist.
  • 2000 "Peeter Kaldur", kirikuõpetaja. Ka stsenarist.

Asutuste tellimusfilmid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 1985 "Tallinnfilmi spordimängud Risti 85" (Tallinnfilm). Ka stsenarist.
  • 1986 "Nõo Kool 300" (Eesti Reklaamfilm). Kooli 300. aastapäeva puhuks. Ka stsenarist.
  • 2000 "Eesti Autorite Ühing" (Lege Artis Film). Eesti Autorite Ühingu 10. sünnipäeva puhuks. Ka stsenarist.

Režissööripraktika

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 1975 "Briljandid proletariaadi diktatuurile", režissöör Grigori Kromanov, Toomas Tahvel, Ingo Normet. Režissööri assistent.
  • 1976 "Suvi", režissöör Arvo Kruusement. Režissööri assistent.

Mitmesugust

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 1987 Nõukogude Eesti (Tallinnfilm). Kroonika NLKP keskkomitee peasekretäri Mihhail Gorbatšovi viibimisest ENSV-s.
  • 1995, 1996 (3 tk), 1997 (2 tk), 1998 Eesti Kroonika (Tallinnfilm). Kroonikad erinevatel teemadel, sh Kuperjanovi pataljoni kordusõppused, Eesti kino juubel jt.
  • 1990. aastatel keeleõppefilmide sarjad: inglise keel – venelastele, rootsi keel – eestlastele, soome keel – eestlastele, eesti keel – venelastele.
  • Hulgaliselt reklaamfilme: mootorpaat, priimus, välklamp, jalgrataste remont, Eesti Leivaliit jt.
  • Muusikalised kujundused: paljudele oma filmidele.
  • Dublaažid eesti keelde: läti lastefilm, paljud välismaised multifilmid.

Filmiauhinnad

[muuda | muuda lähteteksti]

"Ideaalmaastik"

  • 1981 Nõukogude Liit, Minskis toimunud 2. üleliiduline noorte kinematografistide loomingu ülevaatus: parim režissöör.
  • 1982 Nõukogude Liit, Tallinnas toimunud XV üleliiduline filmifestival: parim režissööridebüüt, parim meesnäitleja (Arvo Kukumägi, kahasse teise filmi näitlejaga).
  • 1983 Itaalia, San Remo 26. rahvusvaheline autorifilmide festival: žürii eripreemia tundliku ja emotsionaalse inimese kujutamise eest rahvale pöördelisel ajal.
  • 1983 Nõukogude Liit, Tallinnas toimunud II Nõukogude Eesti filmifestival: peaauhind parimale mängufilmile, parim kunstnikutöö (Priit Vaher, koos kunstnikutööga filmis „Arabella, mereröövli tütar“).

"Inimene, keda polnud"

  • 1990 Prantsusmaa, osales Cannes'i filmifestivali ametlikus kõrvalprogrammis Quinzaine des Réalisateurs.
  • 1990 Saksamaa, Lübeckis toimunud 32. Põhjamaade filmipäevad: žürii eripreemia.

"Ankur"

  • 1992 Soome, Tampere lühifilmide festival: diplom.

"Ameerika mäed"

  • 1995 Läti, Jūrmalas toimunud Läänemere maade filminäitlejate festival "Balti pärl": parim naiskõrvalosa (Maria Avdjuško).

"Aida"

  • 1999 Läti rahvuslik filmifestival Lielais Kristaps: parim režissöör.

"Head käed"

  • 2001 Läti rahvuslik filmifestival Lielais Kristaps: parim režissöör, parim näitlejanna (Rēzija Kalniņa), parim käsikiri (Toomas Raudam, Peeter Simm).
  • 2001 Venemaa, Anapa filmifestival (endise Nõukogude Liidu riikidele) Kinošok: Grand Prix, kriitikute eripreemia.
  • 2002 Venemaa, Peterburi filmifestival Debošir: Grand Prix, parim filmimuusika (Henn Rebane).
  • 2002 Itaalia, Lecces toimunud Euroopa Kino festival: peaauhind Kuldne Oliivipuu, parim käsikiri (Toomas Raudam, Peeter Simm).
  • 2002 Saksamaa, Berliini rahvusvaheline filmifestival: võitis ametliku kõrvalprogrammi Panorama, pälvides Manfred Salzgeberi nimelise preemia.
  • 2002 Valgevene, Minskis toimunud filmifestival Listopad: diplom.

"Kõrini!"

  • 2006 Venemaa, Anapa filmifestival (endise Nõukogude Liidu riikidele) Kinošok: Grand Prix, pressi eripreemia.
  • 2007 Venemaa, Nika filmiauhinna nominatsioon SRÜ ja Balti maade kategoorias.
  1. PÖFFi elutööauhinna sai Peeter Simm Pimedate Ööde filmifestivali koduleht. 09.11.2024.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]