OpenSCAD
| OpenSCAD | |
|---|---|
 | |
 OpenSCAD 2015.03 | |
| Arendaja | Marius Kintel, Clifford Wolf |
| Esmaväljalase | 19. veebruar 2010 |
| Viimane väljalase |
2021.01 / 31.01.2021  |
| Eelvaate väljalase | 2018.03.17[1] |
| Kirjutatud keeles | C++ ja Qt, CGAL, OpenCSG, ja OpenGL [2] |
| OS | Windows, Linux, OS X, FreeBSD, NetBSD, OpenBSD |
| Platvorm | x86, x64 |
| Suurus | 14–25 MB (olenevalt operatsioonisüsteemist)[3] |
| Keeled | hispaania, inglise, poola, prantsuse, saksa, tšehhi, vene |
| Suunitlus | raalprojekteerimistarkvara |
| Litsents | GPLv2 |
| Veebisait | [www.openscad.org] |
OpenSCAD on avatud lähtekoodiga raalprojekteerimistarkvara kolmemõõtmeliste objektide loomiseks. Modelleerimine on skriptipõhine ja programm kasutab spetsiaalselt selleks välja töötatud skriptimiskeelt; programm võimaldab küll detaile vaadata ja nende ümber kaamerat liigutada, kuid neid ei saa 3D-vaates valida, muuta ega liigutada. OpenSCADi skript kirjeldab geomeetrilised primitiivid (näiteks kera, risttahukas, silinder jne) ja defineerib, kuidas neid muuta (liigutada, pöörata, suurust muuta, peegeldada jne) ning kombineerida (näiteks ühisosa, ühend, vahe jne), et moodustada 3D-objekt. Seega tegeleb programm konstruktiivse tahkekeha modelleerimisega. OpenSCAD toetab operatsioonisüsteeme Windows, Linux ja OS X.
Eelvaade
[muuda | muuda lähteteksti]Kiireks eelvaateks läbi z-puhverdamise kasutab OpenSCAD OpenCSGd ja OpenGLi.
Sarnaselt teiste raalprojekteerimistarkvaradega saab ka OpenSCADis muuta vaadet, kasutades hiirt. Seejuures on skriptis võimalik ka määrata kaamera vaikeasukoht.
3D-vaade võimaldab defineerida detaili värvi.
Visualiseerija arvestab ka valgustusega, kuid valguse asukohta muuta ei ole võimalik.
3D-kehade arvutamine
[muuda | muuda lähteteksti]Lõplikuks visualiseerimiseks kasutab OpenScad CGAL-i, mis nagu mitme muu CSG mootori puhul, milleks võib mõnikord kuluda minuteid või isegi tunde.
Kasutamine
[muuda | muuda lähteteksti]OpenSCADiga saab disainer luua täpseid 3D-mudeleid ja parameetrilisi disainilahendusi, mida saab parameetrite muutmisel vastavalt vajadusele kohandada ja reguleerida.[4]
OpenSCADi dokumendid kujutavad endast inimloetavat ASCII teksti.
Seega OpenSCAD on programmeerijatele suunatud tahkete objektide modelleerimise tööriist[5] ja on kasulik raalprojekteerimistarkvara avatud lähtekoodiga riistvara disainimiseks nagu uurimistööks ja hariduseks vajalikud teadustööriistad.[6]
Põhiliselt kasutatakse OpenSCADi 3D-prinditavate objektide disainimiseks, mis eksporditakse tavaliselt STL-failina
Eksportimine
[muuda | muuda lähteteksti]- Vaateid saab eksportida PNG-vormingus.
- 2D-mudeleid saab eksportida AutoCADi DFX-vormingus.
- 3D-mudeleid saab eksportida AMF-, OFF- ja STL-vormingus. Eksporditud mudelid ei sisalda värvi, materjali ega detailide informatsiooni.
Importimine
[muuda | muuda lähteteksti]- DXF-vormingus 2D-jooniseid on võimalik importida, mille saab seejärel monoliitsete osadena välja suruda.
- STL-vormingus 3D-objekte on võimalik importida, mida saab seejärel muuta ja kombineerida teiste detailidega.
Animatsioon
[muuda | muuda lähteteksti]
Lihtsamatest mudelitest on võimalik luua väiksema kaadrisagedusega animatsioone. Animatsioonis saab muuta kõiki parameetreid, olgu selleks siis kaamera asukoht või detailide mõõtmed, positsioon, kuju või olemasolu. Selle saab salvestada piltide kogumina, millest on hiljem võimalik luua video.
Disain
[muuda | muuda lähteteksti]OpenSCAD on CSG mootori pakend ning see omab graafilist kasutajaliidest ja sisseehitatud redaktorit. See on loodud keeles C++. 2018. aasta seisuga kasutab OpenSCAD CGAL-i oma CSG mootorina.
OpenSCADi skripti süntaks põhineb funktsionaalprogrammeerimise filosoofial ning see ei kasuta päris muutujaid.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Arenduse hetketõmmised".
- ↑ "OpenSCADi kompilleerimisjuhis".
- ↑ http://www.openscad.org/downloads.html
- ↑ Brian Evans (2012). Practical 3D Printers: The Science and Art of 3D Printing. Apress. Lk 113. ISBN 9781430243922.
- ↑ Bre Pettis,Anna Kaziunas France,Jay Shergill (2012). Getting Started with MakerBot. O'Reilly Media. Lk 131. ISBN 9781449338657.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Joshua M. Pearce (2014). Open-source lab: How to build your own hardware and reduce research costs. Elsevier. Lk 165-187. ISBN 9780124104624.