Nuku‘alofa
Nuku‘alofa | |||||
---|---|---|---|---|---|
| |||||
| |||||
Kuningapalee Nuku‘alofas | |||||
Pindala: 11,4 km² | |||||
Elanikke: 27 600 (2022) | |||||
| |||||
Koordinaadid: 21° 8′ S, 175° 12′ W | |||||
Nuku‘alofa on Tonga pealinn ja suurim linn.
Nuku‘alofa asub Tonga suurima saare Tongatapu põhjarannikul. Seal elab veerand riigi elanikest.
Linnas asuvad riigi parlament ja kuningapalee.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Esimese eurooplasena jõudis Nuku'alofasse James Cook 10. juunil 1777. Ta kirjeldas Nuku'alofa lahte ja tema joonistatud kaardi põhjal võib järeldada, et ta pidi olema saarel randunud ja ööbinud. Cook nimetas mitut kohanime saarel, kuid mitte Nuku'alofat, kuigi ta seal maabus.
Teise eurooplasena jõudis Nuku'alofasse misjonär George Vason 1797. 1810 avaldas ta maailma esimese Tongat käsitleva raamatu, kus esimest korda Euroopa ajaloos mainiti kohanime Nuku'alofa (kujul Noogollefa).
Kolmanda eurooplasena jõudis Nuku'alofasse William Mariner 1806, kes esimese eurooplasena jäi saarele pikemaks ajaks. Nimelt elas ta Tongal 1810. aastani Finau 'Ulukalala lapsendatud pojana. Tol ajal käis Tongal kodusõda. Pärast 11 aastat kestnud sõda ja piiramist õnnestus 'Ulukalala sõdalastel Nuku'alofa vallutada. Selleks kasutasid nad Marinerilt saadud Port-au-Prince'is toodetud kahureid. 1817 avaldas Mariner maailma teise Tongat käsitleva raamatu, kus Tonga pealinna on nimetatud Nioocalofaks.
1826 saabusid saarele esimesed misjonärid, kes saarele pikemaks ajaks jäid. Need olid pärit Londonist ja rahvuselt tahitilased. Nad olid teel Fidžile, kuid pealik Tupou ei lasknud neil teekonda jätkata. Järgmisel aastal saabus saarele veel kaks metodistidest misjonäri. 1. juunil 1828 laskis pealik Tupou end ristida. Nuku'alofa muutus kiiresti kristluse levitamise keskuseks Tongal. Ühtlasi koostasid misjonärid tonga kirjakeele, mida kasutatakse tänapäevani.
Nuku‘alofa on Tonga pealinn alates 1845. aastast. 4. novembril 1875 võeti vastu Tonga põhiseadus, mis sätestab Tonga pealinnaks Nuku'alofa.
Halduslikult koosneb Nuku'alofa kolmest osast: Kolomotu'a (tõlkes 'vanalinn'), Kolofo'ou (tõlkes 'uuslinn') ja Ma'ufanga. Neist viimane asub linna idaosas ja liideti pealinnaga viimasena, kuid küla oli seal juba Cooki ajal.
2006. aasta rahutuste käigus rüüstati ja hävitati suur osa linna äripiirkonnast.