Nikolai Frederik Severin Grundtvig

Nikolai Frederik Severin Grundtvig
Sünniaeg	8. september 1783
Surmaaeg	2. september 1872 (88-aastaselt) Kopenhaagen
Amet	filosoof, kirjanik, pastor, poliitik

Nikolai Frederik Severin Grundtvig (8. september 1783 Udby, Vordingborg – 2. september 1872 Kopenhaagen) oli taani pastor, kirjamees, luuletaja, filosoof, ajaloolane, õpetaja ja poliitik. Grundtvig oli üks mõjukamaid inimesi Taani ajaloos ning tema filosoofia toetas rahvuslikku iseteadvust 19. sajandi teisel poolel.

Elukäik

Nikolai Frederik Severin Grundtvig, lähedastele lihtsalt Frederik, oli luteri pastori Johan Ottosen Grundtvigi poeg. Kodus valitses väga religioosne õhustik, kuigi tema ema austas väga ka vanu Skandinaavia legende ja traditsioone. Samuti mõjutas Nikolai arengut pastoraadis elanud vanem naine Malene Jensdatter, kellega koos veetis ta palju aega ning kes laulis ja jutustas väga elavalt vanu lugusid.

1791. aastal elas ta Jüütimaal ja sai alghariduse koduõpetaja pastor Laurids Feldi käe all. Hiljem asus õppima tasuta Århusi Toomkooli. 1800. aastal läks ta Kopenhaagenisse, kus kavatses õppida teoloogiat. 1801. aastal võeti Grundtvig vastu Kopenhaageni ülikooli. Kooli lõpetamise ajaks oli ta 20-aastane – liiga noor, et saada ordineeritud ja alustada vaimuliku tegevust. Tegelikult noor Grundtvig seda sel ajal veel ei soovinudki. Grundtvig teenis leiba eraõpetajana, õpetades ajalugu ja geograafiat.

1805. aastal asus Grundtvig Langelandi saarele. Seal uuris ta kolme aasta jooksul vabal ajal Shakespeare'i, Schilleri ja teiste klassikute elu ja loomingut. Friedrich Schellingu looming avas Grundtvigi silmad uue ajastu kirjanduse suhtes. Frederik Grundtvig huvitus mütoloogiast, püüdis ühendada luterlust ja muinasskandinaavia rahvausundit (grundtvigianism ehk nn rõõmus ristiusk). Uuris ka anglosaksi kirjandust, Islandi elu ja vanu islandi saagasid. Kirjutas ise mitu raamatut põhjamaade mütoloogiast ja elust.

1. septembril 1872 pidas ligi 89-aastane Grundtvig oma tavalise jumalateenistuse Vartovi kirikus. Järgmisel päeval, 2. septembril 1872 N. F. S. Grundtvig suri, istudes toolil ja kuulates poega, kes luges talle raamatut ette. Pärast matuseteenistust Meie Päästja kirikus viidi kirst rongiga Køge linna ja maeti 11. septembril 1872 umbes kolme kilomeetri kaugusele linnast Gammel Køgegårdi Clara kalmistule.

Grundtvigi töö teoloogi, õpetlase ja luuletajana oli epohhiloov.

Töökäik

Grundtvig 1862. aasta maalil. Autor Constantin Hansen

1808. aastal naasis Grundtvig Kopenhaagenisse ja asus õpetajana ametisse Taani gümnaasiumis Det Scouboeske Institut.

Kopenhaagenis saavutas ta suure tähelepanu oma tööga Põhjamaade mütoloogiast ("Nordens mytologi") ja 1809. aastal pikema draamaga, mis kajastas kangelaslikku elu vanal Põhjamaal.

1810. aastal palus isa, et poeg asuks tema kohale Udbyś. Johan Ottosen Grundtvig oli 76-aastane, haige ja leidis, et ei suuda enam oma ülesandeid täita nii hästi kui sooviks. Oma esimeses jutluses arvustas noor Grundtvig linna vaimulikke, tekitades pahameeletormi, mis ei jäänud Grundtvigi elus viimaseks. Kui jutlus kolm nädalat hiljem ka trükis avaldati, nõudsid solvunud vaimulikud Grundtvigi karistamist.

29. mail 1811 Grundtvig ordineeriti ehk pühitseti vaimulikuks. 1813. aastal suri Grundtvigi isa ja Gruntvig naasis Kopenhaagenisse.

1822. aastal nimetati Grundtvig Kopenhaageni Meie Päästja kiriku vaimulikuks. Grundtvig töötas sellel kohal neli aastat, olles vaimulik ja ka kirjanik, aga tema teoloogilised vaated tekitasid jätkuvalt vastuolusid. Pärast 1825. aastal avaldatud pamfletti, mis oli vastuseks H. N. Clauseni raamatule, keelati Nikolai Grundtvigil seitse aastat jutlustada. Max Lawson on kommenteerinud, et märkimisväärse osa oma elust oli Grundtvig jutlustaja, "kel oli kas keelatud jutlustada või lubatud jutlustada, ent keelatud sakramente jagada".

1830. aastal toimus Taanis mõningane liikumine demokraatia suunas ja Grundtvig kirjutas üha rohkem hariduse teemadel. Ta uskus, et "alamrahvas" vajab haridust ja oskab seda ka muutuvas ajas kasutada.

1839. aastast kuni surmani 1872. aastal oli Nikolai Grundtvig pastor Kopenhaageni Vartovi haigla (elatanud naiste hooldekodu) kirikus, seda tänu kuningas Christian VIII-le. 1861. aastal anti Grundtvigile piiskopitiitel.

Grundtvig kirjutas ja tõlkis luulet kogu elu jooksul ning oli ka poliitiliselt aktiivne. Ta oli Põhiseaduse Assamblee (1848) liige. Tema kaasabil toimus Taanis 1849. aasta parlamentaarse valitsuse (säilitades monarhia) rahumeelne kehtestamine. Grundtvigi kompromissivalmidus kujunes Taani ühiskonnas ja poliitikas kandvaks ideeks ning eluviisiks. Grundtvig jäi elu lõpuni isepäiselt mõtlevaks ja vastuoluliseks isiksuseks, kuid tal oli ka sõpru ja tema ideede toetajaid.

Hariduselu edendaja

Grundtvig on rahvaülikoolide loomise vaimne isa. Ta uskus, et vaatamata õppejõudude kõrgele teaduslikule tasemele, ei suuda nad anda vajalikke oskusi ühiskonnaelus osalemiseks. Selleks on vaja hästi tunda rahvakultuuri ja oma maa ajalugu. Eriti rõhutas Grundtvig emakeele ja emakeelse hariduse tähtsust ning tema meelest polnud hariduse andmine üksnes eliidile Taani riigi arengu huvides. Sellised vaated olid väga lähedased ka Taani valitseja Christian VIII omadele, kelle naine Caroline Amalie oli Grundtvigi tulihingeline toetaja. 1840. aastal ilmus Grundtvigi teos "Bon og Bregreb om en Danske Højskole i Soro" ("Request for and Idea of a Danish High School in Søro"; "Palve ja idee taani keskkoolist Søro linnas").

Esimese Taani Rahvaülikooli avas Røddingis 1844. aastal Grundtvigi järgija Kristen Koldi. Valitseja surm 1848. aastal ja poliitiline areng Taanis peatasid Grundtvigi ideede laialdasema ellurakendamise.

Grundtvigil oli seoses koolireformiga ka muid plaane. Ta unistas Suure Põhjamaade Ülikooli loomisest kolme Skandinaavia maade õppurite tarvis, mis asuks Rootsis Göteborgis. Rahvahariduse ideoloogia olnuks rahvuslik-patriootiline ja praktilisest elust lähtuv, kättesaadav kõigile rahvagruppidele ja vanustele. 1864. aastaks oli Taanis 15 rahvakooli, 1914. aastaks 83. 20. sajandi keskpaigaks oli rahvakoolide süsteem välja kujunenud Norras, Rootsis ja Soomes ning vähemal määral ka mujal maailmas. Uuringud on näidanud, et rahva laiapõhjaline harimine tõi kaasa majandusliku kasu ja oma maa kultuuriõitsengu, Taanis hinnatakse koguni rahvaülikoolide panust fašismivastases võitluses, kaudselt seega ka Grundtvigi panust.

Loominguline pärand

Grundtvigil on Taani riigi kultuuriloos ainulaadne koht. Ta oli viljakas kirjanik, kelle loometöö kestis pea 75 aastat ja on arvestatud, et tema kogutud teoste välja andmiseks oleks (Taani välisministeeriumi andmetel) vaja umbes 130 kogukat raamatut. Grundtvigi kirjatükkide stiil ei ole võõramaalasele kohe mõistetav, seega tema rahvusvaheline tuntus ei ole võrreldav Taani kuulsate mõtlejate ning kirjameeste Hans Christian Anderseni ja Søren Kierkegaardiga. Ometi on Grundtvigi panus Taani kultuurilukku suur. Tema laulud (poeemid) olid sügava keerulise teoloogilise sisuga, samas kaunite ja sageli lihtsate sõnadega. Paljud tema kirjutatud ja tõlgitud rahvuslikud laulud on avaldatud kogumikus "Sang-Værk", 1–5 (1837–1881). Ta on kirjutanud üle tuhande laulu, millest paljud said tuntuks ka väljaspool kiriku ringkondi.

Tänapäeval ei kujuta taanlased – sealjuures ka kirikus mittekäijad – jõule, lihavõtteid, suvistepühasid, pulmi ega matuseid ette ilma mõne Grundtvigi lauluta. Tema hümn "De Levendes Land" ("Elavate maa") valiti 2006. aastal Taani kirjanduse antoloogiasse "Lyrikantolog".

Valik Grundtvigi trükis ilmunud teoseid:

• Jutlusekogud: "N.F.S. Grundtvigs prædikener 1822–26 og 1832–39" (Taani, 1983)
• "Regeneration: Grundtvigs prædikener i kirkearet 1855–56 (Kirkenhistoriske studier)" (Taani, 1977)
• Laulud-luuletused: "Salmer & verdslige sange" (Taani, 1983)
• Vanad taani laulud, mille teksti autor on N. F. S. Grundtvig: Gamle Danske Sange – med tekst af N. F. S. Grundtvig

  

  Fo-byeni aknast paistab Arhusi kohtumaja ja kunstimuuseum ARoS, 2011

Grundtvigi kirik (Taani: Grundtvigs Kirke) asub Kopenhaagenis. See on väga haruldane näide ekspressionistlikust stiilist arhitektuuris. Tänu oma ebatavalisele välimusele on see üks linna tuntumaid kirikuid.

Fail:Fo-byen(Arhus, Taani).jpg

Fo-byen, täiskasvanute koolituskeskus

Grundtvig ja Eesti

Põhjamaadest mõjutusi saanud rahvaülikoolid töötasid 20. sajandi esimesel poolel ka Eestis: Noarootsis, Ravilas, Kundas. Euroopa elukestva õppe programmist moodustab ühe osa "Grundtvig", mille sihiks on pakkuda tuge täiskasvanud õppijatele. Mitmesuguste alltegevustega programm on töös selle nimel, et edendada Euroopas koostööd, pakkuda riigiti mitmekesisemaid õppimisvõimalusi, suurendada kõigis kodanikutunnet ja tõsta elukestva õppimise populaarsust.

Nii Århusi täiskasvanute koolituskeskus Fo-byen.dk kui ka keskus Gellerupis lähtuvad Grundtvigi rahvahariduse ideedest.

Isiklikku

Frederik Severin Grundtvig oli kolm korda abielus.

• Tema esimene abikaasa Elisabeth Blicher (1787–1851) oli vaimuliku tütar. Nad abiellusid 1818. aastal ja neil oli kolm last.
• 1851. aastal abiellus Grundtvig maaomaniku tütre Marie Toftiga (1813–1854). Marie toetas väga Grundtvigi seisukohti, aga naine suri paar kuud pärast poeg Fredericki sündi.
• 1858. aastal (kui ta oli 75) abiellus Grundtvig lesk Asta Reedtziga (1826–1890), kes oli pärit vanast aristokraatlikust Taani perest.

Tema poeg Svend Grundtvig (1824–1883) kogus ja andis trükki Taani ballaade.

Kirjandus

• "XI täiskasvanud õppija nädal" 2008;
• ENE: Eesti nõukogude entsüklopeedia 3., 1988
• N. F. S. Grundtvig, folk high schools and popular education
• Nikolai Frederik Severin Grundtvig 1783–1872

Välislingid

• Grundtvig Centeret
• Grundtvig International Network of Course Organisers
• Vanad taani laulud, mille teksti autor on N. F. S. Grundtvig
• Delfi teemaleht