Niidukiur

Niidukiur
Kaitsestaatus
Soodsas seisundis  (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Linnud Aves
Selts	Värvulised Passeriformes
Sugukond	Västriklased Motacillidae
Perekond	Kiur Anthus
Liik	Niidukiur ehk stepi-niidukiur
Binaarne nimetus
Anthus richardi Vieillot, 1818
Sünonüümid
Anthus novaeseelandiae richardi

Anthus richardi

Niidukiur ehk stepi-niidukiur (Anthus richardi, ka Anthus novaeseelandiae richardi) on linnuliik västriklaste sugukonnast kiuru perekonnast.

Levila

Niidukiur on levinud Aasia lõuna- ja idaosas ning Malai saartel. Pesitseb Lõuna-Siberis, Mongoolias, Kesk-Aasia osades ja Hiina põhja-, kesk- ja idaosas. Talvitub India subkontinendil, Kagu-Aasias ja Hiina lõunaosas; veel rohkem lõunas on teda kohatud Sri Lankal, Singapuris ja Kalimantani põhjaosas. Ta on hõre läbirändaja Koreas ja Jaapanis. Väike osa populatsioonist liigub regulaarselt sügiseti lääne suunas, ja nõnda on niidukiure kohatud enamikus Euroopa riikides, Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas. Euroopas kohatakse niidukiure tavaliselt septembri ja novembri vahel rannikualadel, harva kevadel.

Eestis on ta eksikülaline, keda on kohatud peamiselt Saaremaal Sõrve poolsaarel.

Välimus

Niidukiur on kiuru perekonnas üks suuremaid liike. Ta on põldlõokesesuurune püstise kehahoiaku ja pikkade jalgadega sale lind, üldpikkusega 17–20 cm ja kaalub 25–36 g. Ta sarnaneb väga mongoolia kiuruga, kuid niidukiurul on pikem nokk, pikemad jalad ja saba, pikem ja sirgem tagavarba küünis, sabal rohkem valget ja ülapoolel vähem triibustust. Niidukiur on nõmmekiurust suurem, jalad ja saba on pikemad, nokk on jämedam, valjasriba ebamääraselt hele ja silmatriip silma ees ähmasem. Niidukiuru ülapool on peamiselt pruun ja alapool hele, seljal ja rinnal on tume triibustus. Saba äärmised tüürsuled on valged. Pea sulestikus on iseloomulikud hele valjasriba ja kulmutriip ning tume silmatriip, haberiba ja lõuariba. Tiival on kaks vööti, mis on moodustunud keskmiste ja suurte kattesulgede heledatest tippudest. Niidukiuru lend on jõuline ja lainjas, lennul häälitseb koduvarblaselaadselt "psriup". Laulab lennul, laul koosneb korduvatest üksluistest siutsuvatest või sirtsuvatest häälitsustest.

Elupaik

Niidukiur asustab avamaastikku, eriti lauskmaa madalikke. Elab steppides ja kultuurmaastikul.

Pesitsemine

Pesa ehitab maapinnale rohupuhma varju, pesa koosneb rohust ja samblast.

Toitumine

Niidukiur on putuktoiduline. Ta toitub peamiselt maapinnal, kuid võib teha ka lühikesi lende putukate püüdmiseks.

Välislingid

• Niidukiur andmebaasis eElurikkus