Neli moderniseerimist

Neli moderniseerimist oli Hiina kommunistliku liidri Deng Xiaopingi 18. detsembril 1978 peetud kõnes esitatud seiskoht, kuidas peab õppima majandust majanduslike meetoditega juhtima ning Hiina ühiskondlikku elu põhjalikult moderniseerima ja tootmissuhteid ümber korraldama. Hiina majandus ja kogu ühiskondlik elu oli tollal masendavas seisus ning Hiina rahvusvaheline konkurentsivõime praktiliselt olematu. Hiina peaminister Zhou Enlai oli küll 1975. aastal moderniseerimise kampaania välja kuulutanud, kuid Hiina diktaator Mao Zedong oli sellele vastu, idealiseerides jätkuvalt tema poolt 1966. aastal algatatud kultuurirevolutsiooni.

8. jaanuaril 1976 suri Zhou Enlai ja 9. septembril 1976 Mao Zedong ning kogu võimutäius läks Deng Xiaopingi kätte. Takistused nelja moderniseerimise käivitamiseks olid kõrvaldatud. Reform puudutas põllumajandust, tööstust, teadust ja tehnikat ning sõjaväge. Eesmärgiks oli avada Hiina rohkem välismaailmale, arendada erainitsiatiivi põllumajanduses ja hiljem ka teeninduses ning innustada noori inimesi tegelema rohkem teadusega, mida oli suure kultuurirevolutsiooni (1966–76) käigus alandatud ja naeruvääristatud.

Dengi hüüdlause inimeste innustamiseks ilmutada tootmises erainitsiatiivi (“Pole tähtis, mis värvi on kass, peaasi, et ta püüab hiiri”) muutus kommunistlikes riikides väga populaarseks argumendiks äritegevusest huvitatud inimeste hulgas. Sõjaväe ümberkorraldamine, sõjaliste kulutuste kärpimine ja uue sõjalise doktriini koostamine jäi esialgu tagaplaanile, kuid 1990. aastatel jõudis moderniseerimine sõjaväes teistele aladele kiiresti järele.

Rahvas läks Dengi reformidega aktiivselt kaasa, eriti põllumajanduses ja kaubanduses. Talupoeg sai õiguse oma kaupa turgudel müüa. Esimese kuue aasta jooksul suurenes põllumajandustoodete ja toidukaupade tootmine mitu korda ning Hiina suutis peatselt ise oma rahvast toita. Deng liberaliseeris ka ideoloogilisi doktriine, lubas korraldada rahumeelseid meeleavaldusi ning poliitilisi kõnekoosolekuid.